Tegin pöördumise ELi välisasjade kõrgele esindajale Frederica Mogherinile, kus ütlesin, et Euroopa Liit peab elavdama tegevust Kesk-Aasia riikides, arvestades nende riikide suurenenud julgeolekuprobleeme seoses ISILi tegevuse ning Afganistanist rahvusvaheliste jõudude lahkumisega.
Järsult on suurenenud ka Venemaa surve Kesk-Aasia riikidele seoses sooviga saada need riigid liituma Euraasia liiduga. Euroopa Liidul on võimalik pakkuda Kesk-Aasia riikide arenguks ning piirkonna tasakaalustamiseks suuremat koostööd ja tuge. Sealses piirkonnas kasvanud julgeolekuriskid mõjutavad ka Euroopat, näiteks suureneb Kesk-Aasia riikidest ISILiga ühinenud võitlejate arv ning ka Afganistani äärmusjõud soovivad kanda kinnitada ka Kesk-Aasias.
Ka Venemaa surve neile riikidele kasvab, et suruda neid liituma Euraasia liiduga. Seoses Ukraina sündmustega on kasvanud ärevus ka Kesk-Aasias, mis on ELile oluline piirkond ka näiteks energiaallikate võimaluste poolest.
ELil on kõik võimalused oma Kesk-Aasia strateegia kiiremaks elluviimiseks ning suhete tihendamiseks Kesk -Aasia riikidega.
Küsisin Mogherinilt millised on ELi välisteenistuse konkreetsed lähiaja sammud ELi suhete tihendamiseks nende riikidega.
Eestil on Kesk-Aasia riikidest saatkond Kasahstanis, mis on sel aastal ka NATO kontaktsaatkond.