Euroopa Komisjoni liige Johannes Hahn vastas minu arupärimisele, et Euroopa Liidu kandidaatriik Serbia peaks Venemaa suhtes kehtestama piiravad meetmed ja ühtlustama need ELi omadega.
Hahni vastuse kohaselt eeldab Euroopa Liit, et Serbia viib oma õigusaktid ELiga ühinemise eelsel perioodil järk-järgult ELiga vastavusse ning see hõlmab ka ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning seonduvaid õigusakte.
Hahn lisas, et seda, kuidas Serbia on oma piiravad meetmed ELi omadega vastavusse viinud, käsitletakse 31. läbirääkimispeatükis „Välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika”, mille sõelumist alustati 2014. aasta juulis.
Mind ajendas Serbia välispoliitika teemalist arupärimist esitama tõsiasi, et kuigi ELi kandidaatriik peaks järgima ELi väärtusi, erineb Serbia Venemaa-suunaline poliitika selgelt ELi omast. Serbia ei ole ühinenud sanktsioonidega, mis Euroopa Liit Ukraina kriisi tõttu Venemaale kehtestas. Lisaks sellele korraldas Serbia 2014. aasta detsembri keskpaigas ELi ja NATOsse kuuluva Horvaatia piiri lähedal Venemaaga ühised sõjalised õppused.
Sellest tulenevalt küsisin Euroopa Komisjonilt, millise hinnangu komisjon Serbia käitumisele annab ning kuidas on võimalik Serbiaga läbirääkimisi alustada, kui väärtused on nii erinevad. Samuti küsisin, mida on komisjon teinud, et oma väärtusi Serbiale selgitada.
Hahn vastas, et tema koos ELi kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Mogheriniga on rõhutanud Serbia esindajatega suheldes, et Serbia piiravate meetmete ELi omadega vastavusse viimine on väga oluline. “Selle teema ja ka mitme teise poliitilise küsimuse üle arutamist Serbia esindajatega jätkatakse. Näiteks tehti seda 17. detsembril 2014 toimunud stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu kohtumisel,” selgitas Hahn.