Osalesin täna Strasbourgis Euroopa Parlamendi täiskogu Ukraina olukorra arutelul, kus ütlesin, et uus loodetavasti saavutatav vaherahu ei tohi Ida-Ukrainast luua uut pikkadeks aastateks kinnistatud nn külmutatud konflikti piirkonda.
Tänasel Minski kohtumisel saavutatakse ehk uus vaherahu Ida-Ukrainas koos uue eraldusjoone fikseerimisega. Loodetavasti ei rikuta sedagi vaherahu peatselt 120 korda päevas. Uus eraldusjoon on Ukrainale arvatavasti kehvem kui varasem, sest viimastel nädalatel on Ukraina kontrolli all olevat ala Ida-Ukrainas vähemaks jäänud.
Vaherahu on kindlasti vajalik, aga see ei tohi viia uue külmutatud konfliktipiirkonna tekkele. See ei oleks sobiv lahendus Euroopa 21. sajandi julgeolekuruumile.
Kogu konfliktile lahenduse leidmine on väga keeruline, arvestades, et tegemist on põhimõttelise vastasseisuga, kus Venemaa tahab peatada Ukraina liikumist Euroopa Liidu suunas ning Ukraina valitsus ja ühiskonna enamus tahavad samas seda teed jätkata. EL saab lähtuda vaid sellest, et igal riigil on õigus määrata oma tulevikku.
Kuni see põhimõte pole tagatud ja agressioon Ukrainas jätkub, sest lisaks Ida-Ukrainale ei tohi unustada ka Krimmi, peab EL jätkama koos USA ja teiste demokraatlike riikidega poliitilist tegevust, suurendama survet Venemaale ja Ukraina igakülgset abistamist. Sealhulgas kiiresti ka luureinfoga ning sidevahendite ja -süsteemidega, küberkaitsega ja satelliidipiltidega. Kõige selle juures peab EL säilitama ühtsuse.