Boris Nemtsov – “armastan Venemaad ja tahan talle parimat”

Venemaa opositsiooniliidri Boris Nemtsovi tapmisest on möödas napp öö, kuid Nemtsovi tapmispaik Moskva kremli vahetus läheduses on kaetud lilledega ning inimesi liigub järjest juurde.

Opositsioonijuhtide elu on Venemaal olnud keeruline ja ohtlik, pidevas kinnivõtmishirmus, kuid opositsioonijuhi tapmine on siiski šokk. Hoolimata kõigest on šokeeriv, et riigis on õhkkond ja keskkond, kus võimukriitilise poliitiku tapmine on mõeldav ja teostatav. Teostatav mõne sammu kaugusel Venemaa võimukeskusest kremlist.

Nemtsovi tapmine ja selle võimalikkus mõjutab ka neid venelasi, kes tema poliitilisi vaateid ei jaganud ja kellele ta kriitika ei meeldinud, rääkimata sellest osast Vene ühiskonnast, kellele ta oli väheseid allesjäänud lootusi demokraatlikeks muutusteks. Nemtsovi üks selgelt väljendatud hoiakuid oli, et “armastan Venemaad ja tahan talle parimat”.

Nemtsovi tapmine võib endaga Vene ühiskonnas kaasa tuua lootuse kaotuse, et demokraatlikud muutused on võimalikud ning hirmu kasvu. Nemtsov tapeti vahetult enne homseks kavandatud demonstratsiooni, mis muuhulgas oli suunatud sõja vastu Ukrainas. Nemtsov oli üks väheseid Vene avaliku elu tegelasi, kes kritiseeris häälekalt Krimmi annekteerimist ja Ida-Ukraina vägivalda. Veel paar tundi enne tapmist esines Nemtsov Ehho Moskvõ raadioeetris ja kutsus inimesi demonstratsioonile, samuti saatis oma viimased tviidid.

Nemtsovi tapmine šokeeris ka maailma. Sõda Ukrainas oli Venemaa kuvandid niigi tugevalt kahjustanud, kuid opositsiooniliidri tapmine on midagi nii isiklikku ja traumeerivat, mida tunnetab ka iga välisriigi poliitik ja suur osa ühiskondadest. Üks asi on nn suur poliitika, isegi kui see on vale ja jõhker. Teine asi on rünnak tuntud ühiskonnategelase vastu ja mõrv. See on nii vahetu ja emotsionaalne, et jääb suhtumist Venemaasse mõjutama väga pikaks ajaks. Suhtumist riiki, kus selline mõrv on üldse võimalik.

Nemtsov oli venelaste õiguste eest võitleja Venemaal. Parim, mida praegu loota, on see, et koos temaga ei kao paljude Vene inimeste jaoks lootus lõplikult ning hirmu eesriie ei sulge teadmata ajaks.