Keerulisel ajal peab Euroopa Liit Venemaaga suhtlema ühtselt positsioonilt

Euroopa Liit peaks asuma suhtluses Venemaaga taas esindama ELi kui tervikut ja tema liikmesriike. Selline suhtlus on viimase aasta jooksul seoses Ukraina konfliktiga olnud väga piiratud. Seda on osaliselt asendanud mõnede ELi liikmesriikide kahepoolne suhtlus Venemaaga, kuid see nõrgestab ELi ühtset välispoliitikat.

Saatsin Euroopa Liidu välisasjade kõrgele esindajale Federica Mogherinile arupärimise, milles ütlesin, et seoses Venemaa annektsiooniga Krimmis aasta tagasi otsustas Euroopa Liit peatada Venemaaga erinevate suhtlusvormide toimimise, mis on kindlasti suures osas olnud õigustatud. Samas pidades silmas näiteks hiljutisi Minski kohtumisi ning ka igapäevaste probleemide lahendamist, oleks ilmselt õigem, kui Euroopa Liit ja tema välisteenistus esindaksid ka suhetes Venemaaga ELi ja kõiki liikmesriike ning ei teeks seda ainult mõned riigid kahepoolselt.

Küsisin oma arupärimises, millises mahus on kavas ELi kui terviku ja Venemaa suhtlemine taastada? ELi ühtse välispoliitika huvides oleks see, kui Venemaaga suhtleb praegusel keerulisel ajal ennekõike EL ja tema välisteenistus, mitte niivõrd liikmesriigid kahepoolselt. Ning kuidas hindab Mogherini nende ELi liikmesriikide olukorda, kelle kahepoolne suhtlus Venemaaga on minimaalne, arvestades Euroopas kujunenud pingelist julgeolekuolukorda.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s