Keerulisel ajal peab Euroopa Liit Venemaaga suhtlema ühtselt positsioonilt

Euroopa Liit peaks asuma suhtluses Venemaaga taas esindama ELi kui tervikut ja tema liikmesriike. Selline suhtlus on viimase aasta jooksul seoses Ukraina konfliktiga olnud väga piiratud. Seda on osaliselt asendanud mõnede ELi liikmesriikide kahepoolne suhtlus Venemaaga, kuid see nõrgestab ELi ühtset välispoliitikat.

Saatsin Euroopa Liidu välisasjade kõrgele esindajale Federica Mogherinile arupärimise, milles ütlesin, et seoses Venemaa annektsiooniga Krimmis aasta tagasi otsustas Euroopa Liit peatada Venemaaga erinevate suhtlusvormide toimimise, mis on kindlasti suures osas olnud õigustatud. Samas pidades silmas näiteks hiljutisi Minski kohtumisi ning ka igapäevaste probleemide lahendamist, oleks ilmselt õigem, kui Euroopa Liit ja tema välisteenistus esindaksid ka suhetes Venemaaga ELi ja kõiki liikmesriike ning ei teeks seda ainult mõned riigid kahepoolselt.

Küsisin oma arupärimises, millises mahus on kavas ELi kui terviku ja Venemaa suhtlemine taastada? ELi ühtse välispoliitika huvides oleks see, kui Venemaaga suhtleb praegusel keerulisel ajal ennekõike EL ja tema välisteenistus, mitte niivõrd liikmesriigid kahepoolselt. Ning kuidas hindab Mogherini nende ELi liikmesriikide olukorda, kelle kahepoolne suhtlus Venemaaga on minimaalne, arvestades Euroopas kujunenud pingelist julgeolekuolukorda.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s