Osalesin Lennart Meri konverentsil migratsiooni teemalisel arutelul kus ütlesin, et Euroopa-suunalise põgenikesurve leevendamiseks tuleb Euroopa Liidul anda maksimaalne diplomaatiline panus kokkulepete saavutamiseks, et vähendada sõdu ja konflikte Euroopa vahetus naabruses ja muidugi Euroopas endas ehk Ukrainas.
Süüria kodusõja lõpp ja ISILi väljasurumine annaksid juba olulise panuse põgenikelaine vähendamisse. Kiiresti vaja saavutada kokkulepped adekvaatselt varustatud põgenikelaagrite asutamiseks turvalises piirkonnas konfliktipiirkondade läheduses. See eeldab kokkuleppeid vastavate riikidega, kuhu sellised laagrid rajada ning süsteemset varustamist. Lisaks on oluline olemasolevate põgenikelaagrite varustatuse oluline parandamine, et vähendada inimeste motivatsiooni põgenikelaagritest Euroopa suunas lahkuda.
Ka tuleb püüda saavutada olukorra stabiliseerumine Liibüas, mis võimaldaks ka seal Vahemerele eluga riskima minemise asemel oodata konflikti lõppu normaalselt varustatud põgenikelaagrites. Liibüas stabiilsuse loomine on aga väga keeruline ülesanne.
Kiiresti ja oluliselt on vaja tugevdada ELi piiriagentuuri Frontexit ning suurendada ka liikmesriikide panust Vahemere patrullidesse ja päästevõimekusse. Samuti saavutada vabatahtlikkusel põhinev põgenike ümberpaigutamise lahendus riikidest, mis on kõige suurema surve all. Abiks saab olla ka ELi keskne rahaline toetusmehhanism. See võiks vähendada ka survet Schengeni lõhkumisele.
Väga tähtis on oluliselt tihedam koostöö ja tugi Türgile põgenikega tegelemisel. Eesmärk võiks olla, et ELi ja Türgi koostöös leitakse Türki jõudnud põgenikele lahendus Türgis.
Eelmise aastaga Euroopasse saabunud põgenike arv võrreldes 2013. aastaga peaaegu kolmekordistus ja jõudis 278 000ni. Ainuüksi selle aasta vähem kui nelja kuuga on juba ligi kaks tuhat põgenikku Vahemerel uppunud.