Eesti peaks asuma taotlema vaatlejastaatust Arktika Nõukogus, arvestades Arktikaga seonduva mõju kasvu ka Eestile.
Ka Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini ütles minu arupärimisele saadetud vastuses, et ELi ja üksikute liikmesriikide vaatlejastaatusel Arktika Nõukogus on vastastikku tugevdav mõju. “Vaatlejastaatus tugevdab Euroopa riikide rolli Arktika Nõukogus, näiteks teadusuuringute valdkonnas, ning muudab nende panuse veelgi ühtsemaks ja asjakohasemaks,” lisas ta vastates küsimusele, millise hinnangu annab Mogherini taotlustele, mille ELi liikmesriigid on eraldi esitanud Arktika Nõukogus vaatlejaks saamiseks.
Mogherini sõnul lükati viimasel Arktika Nõukogu ministrite kohtumisel Kirunas 2013. aasta mais ELile alalise vaatlejastaatuse andmine edasi kuni Kanada ja ELi vaheliste erimeelsuste lahendamiseni. Mogherini täpsustas, et seniks on ELil võimaldatud osaleda Arktika Nõukogus vaatlejana ajutiselt. “Kanada tühistas 2014. aasta septembris oma vastuväited ELile Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse andmisele ning seetõttu peaks Kiruna otsus ELi vaatlejastaatuse kohta peagi täiel määral jõustuma,” ütles Mogherini oma kirjas.
Samuti ütles Mogherini, et praegu on Arktika Nõukogus vaatlejastaatus juba seitsmel ELi liikmesriigil: Itaalial, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolal, Hollandil, Hispaanial ja Ühendkuningriigil. “Et teha kindlaks taotleja üldine sobivus Arktika Nõukogu tegevuse vaatlejana, võtab nõukogu arvesse, millisel määral täidab taotleja mitmesuguseid kriteeriume, näiteks kas tal on huvi Arktika vastu ja kas tal on Arktika Nõukogu tööga seotud teadmised,” lisas ta.
Eesti on lähim Arktikale olev riik, mis pole Arktika Nõukogus. Seegi on üks argument vaatlejastaatuse taotlemiseks.