Küberrünnakud on uute konfliktide lahutamatu osa

Korraldasin 3. juunil Euroopa Parlamendis Brüsselis kõrgetasemelise seminari “Cyber Agenda 2015”, mille eesmärk oli kokku tuua küberjulgeolekupoliitika kujundajad, et ühiselt arutada küberjulgeoleku valdkonna väljakutsete üle.

Maailm on uute küberjulgeolekuohtudega tegelemisel riskantses ja ebakindlas olukorras. Mitmetest nii väiksematest kui suurematest riikidest, aga ka valitsusvälistest kurjade kavatsustega üksustest võib saada või on juba saanud arvestatav küberjõud. Kuigi rahvusvaheline kogukond on viimase viie aasta jooksul astunud samme küberjulgeoleku tugevdamiseks, kipub paraku siiski nii olema, et meie vastased kipuvad arenema kiiremini.

Kübervaldkonda kasutatakse järjest enam mõjutustegevustes. Praeguseks oleme ilmselt kõik mõistnud, et küberrünnakutest on saanud iga uue konflikti lahutamatu osa. Hiljuti oleme seda saanud tõdeda Ukraina näitel, kus kriisi algusest peale on Kiievi vastu korraldatud küberrünnakuid.

Üha rohkem ja rohkem esineb maailmas poliitilistel põhjustel tekitatud võrguhäireid ning samuti on tihenenud katsed, kus püütakse mõne teise riigi või organisatsiooni võrkude üle kontrolli saada, mitte info hävitamiseks, vaid teenuste ja süsteemide usaldusväärsuse kahjustamiseks.

Uute küberjulgeoleku ohtudega tegelemiseks on vaja terviklikku lähenemist. Riikide valitsustel on siin kindlasti oluline roll mängida. Iga valitsus peab läbi mõtlema, kuidas reageerida küberrünnakule, mis halvab transiidi, tühjendab kodanike pangakontod, muudab pangakaartide kasutamise võimatuks või tekitab elektrikatkestuse. Samuti tuleb mõelda, kuidas riigid üksteist sellistes olukordades aidata saavad. Arvestades seda, et küberohud riigipiire ei tunne, on nendega tegelemine kollektiivne vastutus. Ükski riik või organisatsioon ei suuda üksinda kõigi küberjulgeolekuohtudega tegeleda, mistõttu koostöö peab olema fookuses.

Kõnelejad andsid ka ülevaate, mis on nende töös 2015. aastal kõige olulisemad küberjulgeolekualased teemad. Seminaril esinesid välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Marina Kaljurand, Euroopa välisteenistuse küberpoliitika koordinatsiooni juht Heli Tiirmaa-Klaar, Saksamaa välisministeeriumi küberpoliitika erisaadik Norbert Riedel ning Hollandi välisministeeriumi rahvusvahelise küberpoliitika juht Wouter Jurgens.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s