Kreeka võlakriisis algas lõppmäng

Kreeka loodab viimase hetke närvide mänguga saada tagasimakstavat võlasummat ELilt väiksemaks. Pilt on iseenesest väga keeruline ning ühtki reaalset head lahendust ei paista. Kreeka praegune valitsus sai võimule sisuliselt lubadusega, et kokkuhoiuaeg on läbi ja senises mahus võlgu tagasi ei maksta. Seega pole sel valitsusel sisepoliitiliselt erilist manööverdamisruumi.ELi ja IMFi kannatus on katkemas, sest Kreeka praeguse valitsusega on viimased pool aastat kriisikõnelusi peetud ning tulemusena jättis Kreeka 5. juuni tähtajaga laenu osamakse tasumata. Lisaks pole Kreeka valitsus ilmutanud mingit valmisolekut sisuliste reformidega jätkamiseks, mis peaks ennekõike puudutama järjest kulukamaks muutuvat pensionisüsteemi koos helde eelpensioni ja muude hüvitistega.
Kreeka võlatase on jätkuvalt 180% SKPst ning ainuüksi IMF ootab sel aastal 5,4 miljardi eurost võlgade tagasimakset. Tänase kursi jätkumisel pole Kreekal seda raha võtta ja ilmselt pole ka erilist indu.
Kuidas siis edasi? Kreeka lahkumine eurotsoonist võimaldaks neil mängu tuua sobiva kursiga uue/vana valuuta, kuid võlad ELile, IMFile ei kao kuhugi. Samuti on suuresti ettearvamatu selle sammu mõju kogu Euroopa Liidu majandusruumile, sest lisaks praktilisele poolele on sel sammul ka emotsionaalne ja poliitiline pool. Halvemal juhul tekitab see ELi majandus- ja rahandusruumis usalduskriisi koos sellest tulenevaga.
Eks Kreeka sellele mängibki, et survestada ELi kokku leppima sisuliselt osa Kreeka võlast korstnasse kirjutama, ähvardades vastasel juhul ettearvamatute tagajärgedega kogu ELi majandusruumile ning lisaks sellega, et võlgu niikuinii kätte ei saada.
Samas ei ole enam kuigi reaalne, et EL ja IMF oleksid almis Kreekale taas tema soovitud järeleandmisi tegema ning sellega lõppmängu edasi lükkama ja Kreeka võlakoormat veelgi kasvatama.
Põhimõtteliselt on ka IMFil võimalus alustada toiminguid Kreeka IMFist välja arvamiseks, kui laene tähtaegselt tagasi ei maksta. Viimati juhtus see 1950ndatel tollase Tšehhoslovakkiaga, seega on tegelikkuses püütud sellest igati hoiduda ning ega see ka praegu reaalne ole.
Ja nagu ikka sellisel puhul, paistavad järjest kõrgemalt ka Vene kõrvad. Kreeka peaminister Tsipras on Venemaal juba päris tihe külaline ning eks on ka lootust Venemaalt siiski rahaabi saada. Miks peaks Venemaa aga lootusetusse võlapessa midagi andma? Tal praegu endalgi keeruline olukord, mil reservid kiiresti kokku kuivavad. Ilmselgelt ei läheks Venemaa Kreekale rahaliselt appi altruismist, vaid sellel saab olema oma hind, mis ei pruugi olla niivõrd rahaline.
Seega on üldistatult hetkel valikus ELi, IMFi ja Kreeka kokkulepe, kuid reaalselt saab see tulla vaid sisuliselt osast võlast loobumise hinnaga ehk ELil tuleb midagi maha kanda. Teine võimalus on, et Kreeka võtab end kokku ja liigub reformidega edasi, millest suurimat mõju võib anda pensionisüsteemi kordategemine. Kolmas variant on Kreeka lahkumine eurotsoonist, suured mured jätkuvalt laenude tagasimaksmisega ning kõige selle karm mõju Euroopa Liidu majanduse ja rahanduse usaldusväärsusele. 
Kannatus on igatahes katkemas lisaks Ateenale ka mitmes teises Euroopa pealinnas ja maksimaalselt nädal on jäänud põhimõtteliste valikute tegemiseks. Esmaspäeva õhtul kogunevad hädakoosolekule euroala riikide valitsusjuhid.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s