Eelmise aasta 5. septembril olin välisministrina Walesis NATO tippkohtumisel, kui tuli teade, et politseiametnik Eston Kohver on Eesti territooriumilt Vene eriteenistuse poolt röövitud. Paraku oli selge, et sellest kujuneb aeganõudev, keeruline ja väga ebameeldiv edasine sündmustekulg. Rääkimata Eston Kohveri ja tema lähedaste isiklikest läbielamistest.
Miks Venemaa ja FSB seda tegid? Ilmselt oli neil vaja tõsta FSB töötajate moraali ja näidata FSBsse sisse, et ollakse võimelised tegutsema ja vastama FSBlaste vahelejäämistele lääneriikides, teiseks signaal Venemaa ühiskonda, et keerulises ja vaenlaste poolt ümberpiiratud olukorras on FSB võimeline edukalt vaenlaste spioone tabama. Seejuures ei hoolitud võimalikust lääne reaktsioonist ja ilmselt nii tugevat ning järjekindlat reaktsiooni Venemaa ka ei eeldanud.
Edasine oli kohtufarss Venemaal, mis lõppes Kohverile pika vanglakaristuse määramisega. Et tegemist oli inimese röövimisega teise riigi territooriumilt ning Kohveri inimõiguste ränga rikkumisega, siis pole mingit põhjust rääkida nn päris kohtuprotsessist. Selle alus oli algusest peale väär.
Ilmselt üllatas Venemaad siiski lääneriikide väga tugev ja ühtne reaktsioon Kohveri röövimisele, mis ajas ei lahjenenud, vaid pigem karmistus. Paljud riigid, Euroopa Liit, NATO, Euroopa Nõukogu mõistsid Kohveri röövimise korduvalt hukka ning nõudsid Venemaalt tema kohest vabastamist. Veel kolm nädalat tagasi tegi Euroopa Parlament tugeva isikliku avalduse Kohveri vabastamiseks ning muu hulgas nõudis ka sanktsioonide kehtestamist neile inimestele, kes isiklikult osalesid Kohveri represseerimises. See on päris unikaalne, sest Euroopa Parlament ei tee kuigi tihti otsuseid, mis puudutavad konkreetselt mõne isiku inimõiguste rikkumist.
Sellist rahvusvahelist survet Venemaale tulnuks igal juhul jätkata kuni Kohveri vabastamiseni ning Venemaa teadis seda. Seega oli Venemaa Kohveri vangistamisest suurema osa sisemaiseks tarbimiseks mõeldud plusspunkte kätte saanud ning edasi tiksus nö miinus ehk rahvusvaheline negatiivne surve ja tähelepanu. Seega tuli leida moodus, kuidas Kohveri kinnivõtmisest veel midagi välja pigistada ehk oma kaastöötaja Eesti vanglast kätte saada ning siis see lugu lõpetada ja Kohver vabastada.
Mul on väga hea meel, et Eston Kohver saab tagasi oma lähedaste juurde. Mul on kahju, et ta kaotas aasta oma elust. Mul on kahju, et kogu Eston Kohveri looga näitas Venemaa taas, et inimelu ei tähenda võimumängudes midagi.