Eesti-Vene piirilepetest

Eesti riik peab olema enesekindel nii oma mineviku kui tuleviku suhtes. Ja välispoliitikas järjekindel ning ettearvatav. Piirilepped Venemaaga sõlmiti 2014. aastal pärast seda, kui kõik Riigikogu erakonnad, seal hulgas IRL olid teinud valitsusele ettepaneku taastada konsultatsioonid Venemaaga, et leida võimalused lepete teksti täiendamiseks nii, et oleks perspektiiv ka nende lepete jõustumiseks.

Seda tehti ning kõik Riigikogu erakonnad, seal hulgas IRL, leidsid aastal 2014, et saavutati sobiv tulemus. Seejärel otsustas valitsus, kuhu kuulus ka IRL, saata piirilepingud Riigikokku ratifitseerimiseks. See protsess jäi pooleli seoses Riigikogu valimistega. Midagi ei ole praeguseks seoses lepingutega muutunud.

Seega oleks täiesti loogiline ja ootuspärane, et valitsus saadab piirilepped samal kujul ja moel Riigikokku ratifitseerimiseks, et tekiks võimalus need lepped lõpuks ka jõusse saada ning mõlemapoolselt tunnustatud riigipiir paika saada.

Mingit ohtu Eesti järjepidevusele ei ole. Seda on aastate jooksul korduvalt hinnatud ja kinnitatud. Ka valitsusse kuuluv erakond ei tohiks ise arusaamatut ebakindlust sel teemal väljendada.

IRL peaks ka nüüd käituma nii nagu viimasel kahel aastal, et piirilepped saaksid jõustumiseks võimaluse. Järjekindlus, usaldusväärsus ja ettearvatavus on olulised nii Eesti riigi kui terviku puhul, aga ka iga erakonna ja eriti valitsuserakonna puhul.