Korraldasin Brüsselis Euroopa Parlamendis kõrgetasemelise küberjulgeolekuseminari.
Seminaril kõnelesid Eesti välisminister Marina Kaljurand (Eesti ekspert UNGGEs), Keenia valitsuse IKT asjade sekretär Katherine Getao (Keenia ekspert UNGGEs), Ühendkuningriigi riigikantselei küberjulgeoleku ja infoturbe büroo asedirektor Olivia Preston (Ühendkuningriigi ekspert UNGGEs) ning USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) juhataja James Andrew Lewis (UNGGE raportöör).
Küberjulgeolek on põhiteema NATO tippkohtumisel Varssavis järgmisel aastal. Eesti soovib suurendada NATO ambitsioone küberkaitses, esitades sealjuures küberkaitse eraldi valdkonnana.
Enamik riike on küberjulgeolekuvaldkonnas keskendunud oma sisemistele struktuuridele ja organisatsioonidele, kuid praeguseks oleme jõudnud punkti, kus rahvusvaheline koostöö küberjulgeolekus ei ole mitte ainult vajalik ja oluline, vaid ka möödapääsmatu.
Küberrünnakud 2008. aastal Gruusias näitasid, kuidas kübervahendeid kasutati esmakordselt sõjalise kampaania osana. Nii ka Ukrainas. See, mis toimub Ukrainas alates 2014. aastast on selge tõestus, et kübervaldkond on tihedalt põimunud sõjaliste taktikatega.
Nii Gruusia kui Ukraina näitel saab öelda, et järjest kasvav trend on ka kübervaldkonna kasutamine desinformatsioonikampaaniates, eelkõige Ukraina puhul.
ÜRO riiklike küberekspertide töögrupil (UNGGE) oli keeruline ülesanne – leida konsensus ja liikuda edasi soovituste ja kohustustega küberjulgeolekus globaalsel tasandil.