Küsisin Euroopa Komisjonilt, milline on komisjoni hinnang mitme ELi liikmesriigi kavatsusele ehitada oma välispiirile füüsiline tõke. EL on pika jõupingutuse tulemusel jõudnud Schengeni ala loomisele, mis on nüüd mõnede liikmesriikide tegevuse või tegevusetuse tõttu ohtu sattunud. Selle üks peegeldus on ka füüsiliste eraldustarade tekkimine 21. sajandi Euroopasse.
Euroopa Komisjoni liige Dimitris Avramopoulos vastas, et välispiiride haldamine on liikmesriikide ülesanne ning konkreetsete meetmete valik jääb liikmesriikide pädevusse. “Sellele vaatamata peavad liikmesriigid järgima ELi õigust ja eelkõige Schengeni piirieeskirju. Komisjon ei ole teadlik sellest, et mõni muu liikmesriik peale Ungari kavatseks ehitada tarasid oma piirile, mis on ühtlasi ELi välispiir,” lisas ta.
Avramopoulos ütles, et ehkki piirihaldust käsitlevas ELi õiguses tarade ehitamist ei mainita ja nii ei ole nende ehitamine välispiirile ELi õigusega keelatud, on komisjon julgustanud liikmesriike kasutama piirivalves riskianalüüsil põhinevaid meetmeid, koostööd ja teabevahetust. Igal juhul peavad kohaldatavad meetmed olema proportsionaalsed ning olema kooskõlas põhiõiguste ja ELi varjupaigaõigusega. Avramopoulose sõnul jälgib komisjon iga kord, kui liikmesriik otsustab paigaldada piirdetara Schengeni ala välispiiridel, et see ei kahjustaks kõnealuseid õigusi, eelkõige õigust taotleda varjupaika piiripunktides.
Lisaks Euroopa Komisjoni hinnangule küsisin komisjonile saadetud arupärimises, kas kõik muud nüüdisaegsed piirikaitse abinõud on end ammendanud või läbi kukkunud, et ELI välispiiri valvamiseks tuleb tagasi pöörduda füüsiliste tõkete – müüride ja aedade ehitamise juurde. Samuti uurisin komisjonilt, kas seda praktikat on kavas rakendada ka teistes ELi liikmesriikides.