Küberjulgeolekualane koostöö on hädavajalik nii ELile kui NATOle

Korraldasin Brüsselis Euroopa Parlamendis küberjulgeolekualase kõrgetasemelise kohtumise ELi ja NATO koostööst.

E-elustiil vajab küberohtude eest pidevat kaitset. Selleks peavad aga erinevad organisatsioonid tihedalt koostööd tegema, seda nii tehnoloogia, poliitikakujundamise, riigikaitse kui ka diplomaatia valdkonnas, Võtmekohal on ELi-NATO koostöö.

Mõlemad organisatsioonid teadvustavad koostöö olulisust küberjulgeoleku valdkonnas. Sealjuures on ELi lähenemine sellel alal võrreldes NATOga laiem, kuivõrd NATO keskendub eelkõige küberkaitsele. Seega on koostöö mõlemapoolselt kasulik – need kaks organisatsiooni suudavad üksteist väga edukalt täiendada ning ühtlasi vältida dubleerimist. Nii ELi küberjulgeoleku strateegia (2013) kui ka ELi küberkaitsepoliitika raamistik (2014) viitavad vajadusele organisatsioonide vahelist koostööd tihendada.

Tegemist oli kolmanda küberjulgeolekualase seminariga, mille Euroopa Parlamendis korraldasin. Seminaride eesmärk on arutada ja saada ülevaade küberjulgeoleku viimastest arengutest.

Seminaril kõnelesid Eesti välisminister Marina Kaljurand, NATO abipeasekretär uute julgeolekuohtude alal Sorin Ducaru, Euroopa välisteenistuse julgeolekupoliitika ja kosmose küsimuste osakonna juht Francois Rivasseau ja NATO küberkaitse koostöökeskuse juht Sven Sakkov.