Välisteenistus ja kaitsevõime on ühe ja sama mündi küljed

Olen kindel, et otsused mõni välisesindus sulgeda ja välisministeeriumi koosseisu kärpida ei tulnud välisministeeriumile lihtsalt. Ilmselt ei jäänud neil rahaliselt praegusel hetkel muud üle. Samas saavad siin kogu valitsus ja ka riigikogu Eesti välisteenistusele ehk Eesti riigi välissuhtlusele appi tulla, et praegustel turbulentsetel aegadel ei peaks välisteenistuse nõrgestamisega riskima. Eesti välisteenistuse kärpimiseks ja esinduste sulgemiseks pole praegu lihtsalt õige aeg.

Aastaid on kinnitatud ja see on ka ühiskonnas laialt levinud arusaam, et Eesti julgeoleku tagamine on peaülesanne. Samas on selge, et samavõrd, kui kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude tegevus kannab seda eesmärki, on see ka diplomaatia ehk välisteenistuse ülesanne. Kellelgi ei tule pähegi Eesti kaitsekulusid kärpida, ometi välisteenistuse kallale minnakse – olgugi, et tegemist on sama mündi pooltega. Seega selles kontekstis tuleks kaitsekulusid ja diplomaatia eelarvet käsitleda samas võtmes. Mõlemal on oluline roll Eesti julgeoleku kindlustamisel.

Teiseks ei ole praegu kindlasti majanduskriisi, mis teeks välisteenistuse kokkutõmbamise paratamatuks. Sellist möödapääsmatut olukorda lihtsalt ei ole.

Kolmandaks seisab Eestil hiljemalt poolteise aasta pärast ees esimene ELi eesistumine. Ka välisteenistustel ja välisesindustel on selles oluline osa, sest saatkonnal asukohariigis on eesistujariigi jaoks väga oluline roll.

Neljandaks majandus ja eksport. Eesti majanduskasv pole nii kiire, kui me sooviksime ja oluline komponent majanduskasvu suurendamisel on eksport. Saatkondadel on aga oluline potentsiaal uute eksporditurgude leidmisel ja kinnistamisel ning meie ettevõtete abistamisel. Need on neli üldist ja põhilist põhjust, miks ma Eesti välisteenistuse kärpimist nii Tallinnas kui välisesindustes praegusel ajal õigeks ei pea.

Nüüd konkreetsemalt välisesindustest, mida sulgeda kavatsetakse. Nii plaanitakse kinni panna vaevalt kaks aastat vana saatkond maailma ühes suuremas riigis Brasiilias. Brasiilia ei ela praegu läbi küll viimase aja parimaid aegu, kuid mõne aja pärast järgneb langusele tõus. See puudutab 208 miljoni elanikuga Brasiilia rolli nii rahvusvahelises poliitikas kui majanduses. Ei saagi eeldada, et alles tegevust käivitav saatkond saab ja suudab kõik talle pandud ülesanded nii napi ajaga täita. Brasiilia mängib praegu ja tulevikus järjest olulisemat rolli ka maailmapoliitikas, olles Lõuna- Ameerika kõige võimsam riik. Teiseks, pigem varem kui hiljem pöördub Brasiilia rohkem kui 200 miljoni tarbijaga suur majandus tõusule ning avaneb senisest rohkem. Sel hetkel oleks mõistlik kohal olla. Kolmandaks on nii Brasiilias kui kogu Lõuna-Ameerikas kasvamas Eesti reisijate arv, kes aeg-ajalt tuge vajavad. Ka on oma saatkond Brasiilias ainuke Eesti riigi esindus kogu Ladina-Ameerikas ning sellelgi on oma tähtsus ja tähendus. Lisaks avas Brasiilia mõni aasta tagasi ainukesena Balti riikidest saatkonna Tallinnas, kust katab ka Lätit ja Leedut. Üks eeldusi selleks otsuseks oli ka see, et Eesti avab oma esinduse Brasiilias. Brasiilia on ka riik, kes katab Eestist teisi Balti riike, ülejäänud teevad seda üldjuhul Riiast, Helsingist ja Stockholmist.

Ettevalmistusprotsess saatkonna avamiseks vaid kaks aastat tagasi Brasiilias kestis aastaid ning nõudis nii aega, kui ressurssi ja oli mõeldud pikaajalise investeeringuna Eesti ainukesse saatkonda kogu Lõuna-Ameerikas. Ja seda nii välispoliitilises plaanis, meie ettevõtjate nõustamise ja toetamise mõttes väga suurele turule sisenemisel kui kodanike abistamise mõttes. Ei saa eeldada, et paari aastaga suudab värskelt avatud esindus kõik ülesanded täita, kui vaatame näiteks Soome väliskaubandussuhteid nii Ladina-Ameerikas kui teistes maailma piirkondades, siis on selle võrgustiku ülesehitamine nõudnud mõningatel juhtudel aastakümneid kannatust, enne kui stabiilset tulu on hakanud tulema. Ilmselt pole kahe aastaga kadunud ka põhjused, millele tuginedes valitsus otsustas saatkonna avada.

Ohus on ka Eesti ainukese Kesk-Aasia saatkonna ehk Astanas oleva saatkonna tulevik. See saatkond on kaks korda vanem kui meie esindus Brasiilias ehk viis aastat. Lisaks samalaadsetele väliskaubandusteemalistele põhjendustele on Kesk-Aasia piirkond, kus Eesti saab ja peab andma lisaväärtust ka kogu ELi välispoliitikale Kesk-Aasias. Seda põhjusel, et meil on Venemaa tundmine, mis seda piirkonda otseselt mõjutab, arusaam sealsetest protsessidest ning paljudel diplomaatidel jätkuvalt ka vene keele oskus, mis Kesk-Aasias on oluline. Seega lisaks kahepoolsetele poliitilistele ja majandussuhetele nii Kasahstani kui teiste Kesk-Aasia riikidega Kõrgõzstaniga, Turkmenistaniga ja Tadžikistaniga, mida Eesti saatkond Astanas katab, on selle saatkonna kaudu Eestil võimalik olla Kesk-Aasia poliitika kujundamisel kasulik ka teistele ELi ja NATO riikidele. See oleks selge Eesti lisaväärtus ka teiste meie partnerite silmis. Maailmas pole just palju piirkondi, kus Eestil oleks potentsiaal midagi sellist ka meie partneritele pakkuda, näiteks olles NATO kontaktsaatkond. Seega pean saatkonna aktiivset olemasolu Kesk-Aasias nii Eesti ettevõtjatele kui meie aktiivsele välispoliitikale ja meie liitlastele oluliseks.

Mis puudutab konsulaadi sulgemist Šanghais, siis jah, osa tööst on võimalik ära teha saatkonnast Pekingis, kuid siinkohal tasub muuhulgas silmas pidada ka Riigikogu väliskomisjoni järjekindlat seisukohta, et Eesti esinduste võrgustikku Aasias tuleks pigem uute turgude saamisel tugevdada.

See kõik nõuab aega ja järjekindlust. Lisaks ei soovi ma, et Eestis jääb veelgi vähemaks teiste riikide kohalolekut ehk saatkondi. Paraku suure tõenäosusega sulgeb Brasiilia oma saatkonna Tallinnas kui Eesti sulgeb oma ainukese esinduse Ladina-Ameerikas ehk Brasiilias. Rahvusvaheliste suhete ja nende aluseks oleva usalduse võitmine on aastate ja aastakümnete pikkune tegevus.

Mul on hea meel, et paar saatkonda on napilt pääsenud kärpekirve alt, kuid peamine on, see, et kõigi praeguste kriiside ajal – Venemaa agressiivsus, Brexitiga seotud segadused ja ettearvamatus, julgeoleku- ja terrorismikriis, põgenikekriis – ei ole õige nõrgestada välisteenistust. Ei välisministeeriumit Tallinnas ega välisesindusi ehk Eesti kohalolu mujal maailmas ja selle kaudu teiste riikide kohalolu Eestis. Ma vaga loodan, et kogu valitsus ja riigikogu ei jäta välisministeeriumit selle keerulise olukorraga üksi. Riigieelarve on teatavasti poliitiliste valikute tegemise koht, mitte vaid matemaatiline paratamatus.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s