Viimastel päevadel on Eestis ja kogu Euroopas elevust tekitanud küsimus, milliseks kujuneb Euroopa Liidu eelarve järgmiseks 2021. aastal algavaks seitsmeaastaseks perioodiks. Euroopa Komisjon tuli mõni päev tagasi välja esialgsete ettepanekutega ELi eelarve mõnede põhimõtteliste aspektide osas. Midagi vapustavat neis polnud, pigem kohandumine muutustega ning Brexiti augu lappimine.
Kui lühidalt kokku võtta, siis seisnesid Euroopa Komisjoni ettepanekud võrreldes praeguse eelarveperioodiga selles, et kärpida tuleb põllumajandustoetusi, mis on praegu ca 40% ELi kogu eelarvemahust, suurendada tuleb kulutusi ELi piirivalvele ning esmakordselt tõsiselt ka kaitsevaldkonnale, samuti teadusuuringutele ning noortele.
Omaette küsimus on Suurbritannia lahkumisest jääva eelarveaugu täitmine, mis ulatub 12 miljardi euroni aastas.Selle augu täitmiseks on pakutud nii uusi tuluallikaid ELi eelarvesse kui mõnevõrra suuremaid osamakseid liikmesriikidelt. Kokku oleks uue eelarve maht Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt 1,14 triljonit eurot, mis moodustab 1,11% 27 ELi liikmesriigi SKPst. Praegu on ELi eelarve maht 1,03% liikmesmaade SKPst. Seega eelarve suhteliselt suureneb, mis on ka mõistlik, sest sisuliselt täiesti uute valdkondadena on lisandunud kaitse- ja julgeolekupoliitika rahastamine ning põgenikekriisist tingitud probleemid.
Mida uus eelarvekava siis sisaldab? Põhilised prioriteedid ongi julgeolek ja piirikaitse, mis on vajalik ja mõistlik. Uue eelarvega kasvavad kulutused näiteks ELi välispiiri kontrollile, migratsioonile ja asüülivaldkonnale võrreldes praegusega ligi kolm korda – 13 miljardilt 33 miljardile eurole. See võimaldab muu hulgas aastaks 2027 palgata Euroopa piirivalveagentuuri 10 000 piirivalvurit. Eestile piiririigina on need lisakulutused mõistetavad ja vajalikud, kuid arvestades nii eelarvelist konteksti kui seda, kui vähe on EL seni kaitsepoliitikasse panustanud, siis pidanuks Komisjoni ettepanek selles valdkonnas julgem olema.
Julgeoleku- ja kaitseinvesteeringud kasvavad võrreldes senisega küll 40%, kuid lähtekoht on väga madal. Nii läheb 13 miljardit eurot Euroopa Kaitsefondi, et panustada kaitseuuringutesse ja arengusse. 6,5 miljardit eurot läheb sõjaväelise mobiilsuse suurendamiseks, et vajadusel oleks ELis võimalik kiiresti liigutada nii sõjaväelasi kui varustust. Lisaks eraldatakse 2,5 miljardit eurot võitluseks ekstremismi ja küberkuritegevusega. Euroopa Liidu kaitsepoliitika kujundamine on uus areng, mille on tinginud julgeolekuolukorra halvenemine Euroopa vahetus naabruses ning ka terrorirünnakud Euroopas endas. Eesmärk on ELi kaitsepoliitika välja arendada 2025. aastaks ning selleks on vaja ka raha. Järgmine ELi eelarveperspektiiv seda muutunud olukorda ka kajastab, kuigi mitte piisavalt.
Uus eelarve suurendaks 26% võrra 123 miljardi euroni välisabi eelarvet. See hõlmab humanitaarabi, ELiga liitumise eelset abi kandidaatriikidele ning globaalset arenguabi. Eesmärk on muuhulgas ka nende vahendite abil parandada olukorda Euroopa naabruses ja vähendada immigratsiooni Euroopasse. See on hoolimata eelarve suurendamisest võimalik ainult siis, kui kõik ELi välispoliitika osad saavad omavahel oluliselt tihemini seotud. Pean silmas näiteks arengu- ja humanitaarabi eraldamisel nende otsuste kokkulangevust ELi eesmärkide ja põhimõtetega ühes või teises abi saavas riigis. Mitte nii, et ühel päeval riik x tunnustab vastu ELi soovitusi Lõuna-Osseetiat nn iseseisva riigina ja paar päeva hiljem eraldab EL sellele riigile suure summa arenguabi raha. Kui selline koordineerimatus jätkub, siis pole ELi kasvavast välispoliitilisest mõjukusest mõtet unistada.
Uue eelarvekava erilise tähelepanu all on ka noored ning noortele mõeldud summad kahekordistuvad. Muu hulgas on ette nähtud 30 miljardit eurot ERASMUSe õpilasvahetusele. Täiesti uus algatus on 700 miljoni euro eraldamine noortele tasuta rongipiletiteks Euroopa raudteedel, et saada võimalikult palju aimu, mida kujutavad endast teised Euroopa riigid. See on küll küsitava väärtusega rahaeraldus, sest mitmes ELi riigis polegi rongiühendust teiste ELi riikidega ning samuti rikub see näiteks konkurentsi bussi- ja lennuliiklusega.
25 miljardit eurot on Euroopa Komisjon oma ettepanekus ette näinud reformide toetuseks liikmesriikides. See programm pakub rahalist ja tehnilist tuge liikmesriikides tehtavateks reformideks, näiteks tööturu, hariduse, maksunduse, kapitaliturgude, ärikliima parandamise ja avaliku halduse valdkonnas. Sel eraldusel on mõtet, kui suudetakse tõepoolselt sisulisi reforme toetada, kuid nende tuvastamine läheb igal juhul raskeks.
Komisjon soovib suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni 50%, kus 100 miljardit eurot läheks Horizon Euroopa ja Euratomi programmidesse.12 miljardit eurot läheks digitaalvaldkonna investeeringuteks.
Kui rääkida kulude kokkuhoiust, siis pakub uus eelarvekava 5%list kokkuhoidu nii ühtsest põllumajanduspoliitikast kui ühtekuuluvuspoliitika programmidest. Need ettepanekud on iseenesest mõistlikud, sest näiteks põllumajandustoetusteke kulub kogu ELi eelarvet arvestades ebaproportsionaalselt palju ja valdkonna rahastamine vajab igal juhul üle vaatamist. Euroopa Komisjon põhjendas neid kärpeettepanekuid uute vajadustega julgeolekuvaldkonnas ning Suurbritannia lahkumisest jääva auguga eelarves.
Lisaks kärbetele põllumajandus- ja ühtekuuluvustoetuste osas, pakkus Euroopa Komisjon välja ka mõned uued tuluallikad. Näiteks 20% CO2 emissioonikvootidega kauplemise tuludest ja 80 senti igalt kilolt plastpakenditelt, mis jääb liikmesriikides ümbertöötlemata. Uued tulud peaksid ELi eelarvesse tooma aastas 22 miljardit eurot. Tegemist on keskkonnakaitse tugevdamisele suunatud ettepanekutega ja seetõttu võimalikest tulukohtadest ühed mõistlikumad.
Euroopa Komisjon tõstab uue eelarvekavaga esile ka õigusriigi põhimõtete täitmise olulisust liikmesriikides. Nii oleks õigusriigi põhimõtetest kinnipidamine eeldus sujuvaks rahastuseks ELi eelarvest. Välja on pakutud ka mehhanism, mis lubaks ELil peatada või vähendada väljamakseid riigile, mis kaldub õigusriigi põhimõtetest kõrvale. Seda ettepanekut põhjendas komisjon vajadusega kaitsta ELi maksumaksjate raha ja selles on tugev tõetera. EL on tervik – õigusriigi põhimõtetest kinni pidamist pole võimalik lahutada majanduslikust ja eelarvelisest solidaarsusest. Ühelgi ELi riigil pole võimalik täita vaid seda osa tingimustest, mis parasjagu meeldib. Kõik ELiga liitumisel võetud kohustused on täitmiseks ja õigusriigi põhimõtted on muidugi midagi palju enamat, kui vaid osa ELiga liitumisel võetud kohustustest.
Need olid mõned näited, mida Euroopa Komisjoni välja pakutud uus ELi eelarvekava aastateks 2021-2027 sisaldab. Seega ei midagi põhimõtteliselt uut ja ilmselt suurtes muudatustes olekski 27 liikmesriigi vahel praeguses olukorras võimatu kokkuleppele jõuda. Nüüd seisavad ees keerulised läbirääkimised liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga sellegi üle, mida uus eelarvekava siiski sisaldab. Lahendada tuleb hulk juba praegu teada olevaid probleeme ja vastuolusid. Näiteks ei soovi osa netomaksjaid ELi eelarvesse rohkem maksta, häälekamad on selles osas seni olnud Holland ja Taani. Orbani valitsus Ungaris on protesteerinud õigusriigi põhimõtetest kinnipidamise sidumise vastu eelarve väljamaksetega. Eeldada võib ka olulist vastuseisu põllumajandustoetuste kärpimisele, näiteks Prantsusmaalt, aga ka teistelt.
Eesti ei saa järgmisel eelarveperioodil kindlasti netomaksjaks ehk me saame ELi eelarvest igal juhul rohkem tagasi, kui me sinna sisse maksame. Milline see suhe aga täpselt olema saab, on praegu veel vara öelda. Tervikuna saame suhteliselt vähem ELi eelarvest tagasi kui praegu kehtival perioodil, kuid see on ka igati loogiline, arvestades Eesti majandusarengut ning tervikpilti, mis käsitleb ka meist vaesemate, aga oluliselt suuremate liikmesriikide majandusolukorda.
Lõplik tõde ehk konkreetsed eelarvesummad selguvad aga siiski alles eelarvekõneluste lõpuks ning nagu öeldud – need saavad olema rasked läbirääkimised, mis nõuavad ka Eesti valitsuselt tõsist pingutust ning terviku tunnetamist.