Saudi ajakirjaniku mõrvamise järellugu

Ajakirjanik Jamal Khashoggi tükeldamine Saudi Araabia Istanbuli-konsulaadis seab uude valgusse vähemalt kolm olulist elementi lähituleviku rahvusvahelistes suhetes. Esiteks puudutab see otseselt Türgi ja Saudi Araabia ning nende liitlaste suhteid. Teiseks paljude lääneriikide, seal hulgas Euroopa riikide ja Saudi Araabia suhteid ning kolmandaks on järjest suurem küsimärk Saudi Araabia tulevik mõrva tellimises kahtlustatava kroonprints Mohammad bin Salmanivalitsemise all.

Türgi ja Saudi Araabia suhted on viimasel kümnendil olnud keerulised. Nii on Türgi näiteks soosinud ja toetanud Moslemi Vennaskonda, mida Saudi Araabia on vastustanud. Samuti seostatakse Saudi Araabiat Egiptuse presidendi Morsi kukutamisega. Morsi oli Türgile lähedane ja Türgi presidendi Erdoganiga heades suhetes. Ja nüüd siis otsustas Saudi Araabia nahaalselt arved õiendada ajakirjanik KhashoggigaTürgi südames Istanbulis, näidates, et tal on Türgi võimudest ja seadustest ükskõik. Türgi omakorda ei ole ka kiirustanud kõigi talle teadaolevate asjaolude avalikustamisega. Ja eks Türgi soovib paraku kujunenud olukorrast ka endale maksimaalset kasu lõigata, arvestades Saudi Araabiaga suhete keerulist minevikku ning rivaliteeti islamimaailmas.

Peale Türgi mõjutab suhtumist Saudi Araabiasse ka mitmete teiste Lähis-Ida riikide seas selle riigi otsene sekkumine sõtta Jeemenis, mille tulemusel on Jeemenist kujunenud tohutu humanitaarkatastroof ning sõja lõppu ei paista.

Ka tulevikusuhted nii Euroopa kui teiste lääneriikide ja Saudi Araabia vahel on suures ohus. Väga raske on demokraatlike riikide avalikul arvamusel alla neelata suurte relvatehingute jätkamist Saudi Araabiaga olukorras, kui selle riigi de facto juht on kahtlustatav ajakirjaniku toores mõrvas. Mitmele Euroopa riigi valitsusele pole see muidugi kuigi lihtne, sest relvamüük Saudi Araabiale on mitmele relvatootjariigile oluline ekspordiartikkel, samuti on Saudi Araabia tähtis naftaeksportöör ning ka põhiline piirkondlik Iraani tegevuse ja huvide vastustaja ja tasakaalustaja. USA president ongi juba jõudnud teatada, et relvatehingutest ei peaks partneri Saudi Araabia suhtes loobuma. Euroopa riikide juhtidel pole muidugi võimalik nii lihtsalt tuima hoiakut võtta kui Trumpil ning seetõttu ootab enamvähem vältimatult ees Euroopa riikide ja Saudi Araabia suhete jahenemine.

Kolmas aspekt on Saudi Araabia enda tulevik. Kroonprints binSalman on tegelikkuses riigi juhtimise juba üle võtnud ning seda on ta teinud raudse rusikaga. Alates kümnete kõrgete Saudi tegelaste vangistamisega lukshotelli lõpetades nüüd kriitilise ajakirjaniku tapmisega Saudi Araabia konsulaadi ruumides. Bin Salmani käekiri ongi olnud repressiivne ja karm ning see on tekitanud juba ka riigisisest vastasseisu, mis võib veelgi tugevneda, kui näiteks keeruliseks muutuvad suhted Euroopaga ja teiste riikidega hakkavad mõjutama erinevate õukondlaste sissetulekuid ning ka hirmuõhkkond hakkab üle ääre ajama. Seega on kasvamas ka risk Saudi Araabia enda ühiskonna destabiliseerumiseks. Selle üle rõõmustab muidugi Saudi Araabia rivaal ja vastane Iraan.

Seega on niigi keeruline Lähis-Ida saamas juurde veel ühte turbulentsi, mille mõjud ulatuvad Jeemeni sõjast ja Iraanist saudide suheteni USA, Euroopa ja Türgiga.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s