On kaks valdkonda, mida Eesti välisteenistus peaks lähiajal senisest tugevamalt ja süsteemsemalt tähelepanu alla seadma ja nendega tegutsema. Seda siis lisaks senisele tegevuskavale Eesti heaolu ja julgeoleku tugevdamisel.
Esimene valdkond, kus senisest enam on vaja Eesti riigi ja seal hulgas välisteenistuse jõudu, tähelepanu ja järjekindlust,on majandusdiplomaatia. Eesmärk peab olema selge tugi Eesti ettevõtetele uute eksporditurgude leidmisel ja olemasolevate laiendamisel, sest oluline osa Eesti majandusest ja majanduskasvust sõltub ekspordist. Ekspordi osatähtsus meie SKPst ulatus eelmisel aastal koguni 78%ni, olles palju kõrgem ELi riikide keskmisest, mis oli 45,7%. Eelmisel aastal eksportisid Eesti ettevõtted kaupasid 12,8 miljardi ja teenuseid 6 miljardi euro väärtuses. Seetõttu on mõistlik riske hajutada ning mitte olla liigses sõltuvuses vaid mõnedest eksporditurgudest. Järgmine võimalik majanduskriis võib liiga kitsa ekspordigeograafia korral valusalt kätte maksta.Rääkimata sellest, et Eesti ekspordi vähenemine lööks oma suure osakaalu tõttu SKPst valusalt kogu majandust.
Eesti ettevõtted eksportisid eelmisel aastal küll koguni 178 riiki, kuid suur osa kaupade ekspordist ehk pisut üle poole läksPõhjamaadesse ja teistesse Balti riikidesse, seal hulgas Soome 16% ja Rootsi 14%. Neile järgnesid Läti 9%, Venemaa ja Saksamaa 7%, Leedu 6%, Norra ja Holland 4% ning USA 3%ga.
Et eksport on Eesti majandusele elulise tähtsusega, siis peab riik tegema rohkem, et ettevõtteid välisturgudel ja neile sisenemisel nõustada ja toetada. Praktiliselt tähendab see, et igas Eesti kahepoolses välisesinduses on pädev majandusdiplomaat. Selle eeldus on, et majandusdiplomaatide koolitamisele ja täiendõppele pööratakse tõsist tähelepanu. Seejuures on mõistlik, et majandusdiplomaatia tegevused ja vastutus oleksid valitsussüsteemis taas ühes kohas ehk välisministeeriumis ega oleks jagatud erinevate ministeeriumite vahel, sest see hägustab vastutust ning nõrgestab majandusdiplomaatia kvaliteeti.
Lisaks tugevate majandusdiplomaatide olemasolule välisesindustes on vajalik regulaarselt korraldada presidendi, peaministri või ministri osalusega ettevõtjate nn ukseavamisvisiite riikidesse, kus on Eesti ettevõtjatel potentsiaalseid huve.
Kogu see valdkond vajab praegu riigi poolt erilist tähelepanu, sest seoses protektsionistlike meeleolude kasvuga nii USAs kui selle mõjul teistes riikides muutuvad tingimused paljudel turgudel keerulisemaks. Seega tuleb Eesti riigil oma ekspordivõimekuse tõstmise toetamiseks enam selgemalt ja süsteemsemalt panustada. Nii nagu teevad ka teised riigid. Muuhulgas on oluline ka näiteks Eesti osalemine Dubai EXPOl ning Eesti alaline kohalolek esinduse näol riikides, kus meil on tulevikus potentsiaalsed ekspordihuvid, kuid praegu Eesti esindus puudub. Näiteks peaks esindus olema Araabia poolsaarel ehk ilmselt Araabia Ühendemiraatides, USA läänerannikul, Kagu-Aasias, aga peaksime esindatud olema ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas.
Arktika tähendus muutub kiiresti
Teine valdkond, kus Eesti riigi otsustavamat tulevikku vaatamist on vaja, on Arktika. Seal Eestist mitte kaugel toimuvad seoses kliima soojenemise ja jää sulamisega suured muutused, mis avaldavad ka meile mõju. Jääkatte sulamine võimaldab ligipääsu Arktika uutele nafta- ja gaasileiukohtadele ning sellega kaasnevad ka võimalikud pinged riikide vahel nende hõlvamisel. Näiteks Venemaa on viimase kümnekonna aasta jooksul teinud suuri investeeringuid oma Arktikas asuvate relvajõudude arengusse. See puudutab nii sadamaid ja lennuvälju kui allveelaevu, laevu ja muidugi ka isikkoosseisu. Pidades silmas, et Arktikat on peetud pingevabaks piirkonnaks, siis tekib küsimus, miksVenemaa sellises olukorras nii suuri militaarinvesteeringuid teeb? Eks peamine põhjus ongi Arktika toimuvatel muutustel, mis võib ohtu seada ka selle piirkonna pingevaba staatuse.
Samuti on Arktikas jää taandumise tõttu muutumas laevatatavaks uued veeteed, millest üks olulisemaid on Aasiat Euroopaga ühendav meretee Põhja-Jäämerel piki Venemaa põhjarannikut. See on Euroopa ja Aasia vahel kolmandiku võrra lühem meretee kui senine peamine kaubatee lõunamerede ja Suessi kanali kaudu. Suured logistikafirmad on alustanud juba Põhja-Jäämere trassil proovisõite. Norra on aga alustanud uuringuid uue sadama rajamiseks Põhja-Norrasse, kust edasi oleks võimalik teekond läbi Soome Helsingini, siis Helsingi-Tallinna tunnel ning seejärel Rail Balticu raudtee mujale Euroopasse ning vastupidi.
Lisaks julgeolekule ja uutele navigatsioonivõimalustele on Arktikas toimuvatel protsessidel muidugi oluline keskkonnaalane mõju. Eelpool kirjeldatu tõttu peaks Eesti taotlema vaatlejaliikme staatust Arktika Nõukogus, kuhu juba praegu kuulub vaatlejana mitmeid meist lõunapoolseid Euroopa riike ning ka Aasia riike. Eestil oleks tark meile suhteliselt lähedal asuvas Arktikas aset leidvate protsessidega võimalikult hästi kursis olla.
Ja lõpetuseks on äärmiselt oluline, et välisteenistus püsiks tugev, initsiatiivikas ja professionaalne. Seda peab toetama nii Eesti seadusruum kui majanduslikud võimalused. On ju diplomaatia Eesti kaitsmise ja huvide esindamise eesliin, mille tõrgeteta toimimine vähendab ka Eestile rahvusvaheliste ebameeldivuste kaelalangemise tõenäosust.