Nord Stream 2 arendamine jätkub täiskiirusel hoolimata sellest, et tõsist muret on väljendanud paljud Euroopa riigid, seal hulgas Poola ning Balti riigid, aga ka Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament. Seda põhjusel, et Nord Stream 2 suurendaks Euroopa energiasõltuvust Gazpromi gaasist ning see on otseses vastuolus Euroopa Liidu energialiidu põhieesmärgiga, milleks on vältida liiga suure turuosa sattumist mõne välise tarnija kätte ning seetõttu Euroopa energiajulgeoleku nõrgenemist.
Mis iganes põhjused on Venemaa pingutuste taga rajada Nord Stream 2, siis üks on selge – Venemaa ei saa seda trassi ehitada üksi. Mitmed Euroopa firmad teevad selle ehitamiseks Gazpromiga koostööd. Kuid veelgi olulisem on, et ilma Saksa valitsuse nõusoleku ja toetuseta poleks seda võimalik teha. Seda projekti poleks võimalik teostada, kui Saksa valitsus ei ignoreeriks neid, kes on Nord Stream 2 osas kriitilised, sest näevad lühiajalise majandusliku kasu kõrval palju pikemaajalisi põhimõttelisi julgeolekulisi, poliitilisi, aga ka majanduslikke riske.
Nord Stream 2 rajamine ning Saksa valitsuse toetus sellele projektile on otseses vastuolus Euroopa energialiidu eesmärkidega vähendada sõltuvust välistest energiamüüjatest. Nord Stream 2 jätab tähelepanuta paljude Saksamaa liitlaste mured ning annab Venemaale täiendavad strateegilised võimalused Euroopa mõjutamiseks, sest suurendab Euroopa energiasõltuvust Venemaast.
Nord Stream 2 rajamine tekitab vastuolusid ka ELi liikmesriikide vahel ja seda ajal, kui ühtsust ning koostööd on väga vaja. Värske näide on siin teise suure Euroopa riigi – Prantsusmaa täpsustunud positsioon, mis soovib ELi gaasidirektiivi täiendamist nii, et ELi reeglid torujuhtmetele kehtiksid ka nende ühenduste puhul, mis on väljaspool ELi, kuid mille kaudu eksporditakse Euroopasse gaasi. Nii peaks gaasitoru opereerimine ja gaasiga varustamine olema selgelt eraldatud. Nord Streami puhul tegeleb aga mõlemaga Gazprom. Seega ei vastaks Nord Stream 2 nendele uutele võimalikele reeglitele. Prantsusmaa nagu enamik teisigi ELi riike ei taha Euroopa sõltuvust Venemaast suurendada ega kahjustada ELi strateegilisi huve.
80% Saksamaal kasutatavast gaasist tuleb Gazpromilt ning Nord Stream 2ga langeb ka Saksa energiasõltumatus oluliselt. Negatiivne mõju on ka kogu Euroopa Liidu energiajulgeolekule ning lükkab veelgi kaugemale Euroopa energiapoliitika eesmärkide täitmise. Saksamaa on aga ignoreerinud nii teiste ELi riikide, NATO kui USA muret ja hoiatusi ning tegutsenud Nord Stream 2 toetades ka Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja suurema osa Euroopa Nõukogu tahte vastaselt.
Euroopa julgeoleku ja energiasõltumatuse suurendamise seisukohalt on oluline, et Saksa valitsus muudaks oma poliitikat Nord Stream 2 suhtes, lõpetaks ka ELi gaasidirektiivi ettevalmistamise blokeerimise ning asuks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga samale joonele. See on väga oluline ka Euroopa Liidu ühtsuse seisukohalt julgeoleku- ja energiavaldkonnas, kuid selle mõju ulatub kaugemalegi.
Nord Stream 2 kasu läheb ennekõike Kremlile, Gazpromile ja mõnele Euroopa firmale. Tõsine poliitiline ja julgeolekuline risk jääb aga Saksamaa ja teiste Euroopa Liidu riikide õlgadele. Saksamaa ei peaks mõne oma firma majandushuvi seadma kõrgemale Euroopa kui terviku huvidest ja väärtustest, sest see alavääristab ka Euroopa solidaarsuspõhimõtet, mis on ELi koostöö oluline alus. Seega jääb loota, et Saksa valitsus mõtleb põhjalikult järgi ja muudab Nord Stream 2 osas kurssi ning pühendub kogu Euroopa energiajulgeoleku ja –sõltumatuse tugevdamisele.