Eesti välispoliitika tegelik mõju kujuneb valitsuse igapäevasest tegudest ja ütlustest

Eesti välispoliitika tegelik mõju kujuneb valitsuse igapäevasest tegudest ja ütlustest

Valitsus kiitis heaks välispoliitika arengukava eelnõu aastani 2030. See on kena, et vahelduseks on mõeldud ka põhimõtteliste valikute ning Eesti asendi peale kiirelt muutuvas maailmas. Iseenesest pole arengukava eelnõus midagi uut. Samadest põhimõtetest on Eesti välispoliitiline tegevus lähtunud ligi 30 viimast aastat ning nende eesmärkide saavutamiseks olemegi astunud nii Euroopa Liitu, NATOsse kui teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. 


Samuti on väliskaubanduse ja Aasia-suunalise tegevuse tugevdamine olnud olulisel kohal aastaid. Aga tore, et välispoliitika peale tahetakse mõelda ja seda arutada.

See on aga kõik siiski teooria ning tegelikult sõltub Eesti rahvusvaheline positsioon valitsuse konkreetsetest sammudest ja ministrite väljaütlemistest ning selles osas on olnud arenguid, mis on Eesti positsioone nõrgestanud. Nagu näiteks hääletustes ÜROs joondumine Poola ja Ungari sappa, samas kui ülejäänud ELi riigid hääletavad teistmoodi, separaatlepped Poola ja Ungariga migratsiooniteemal jne. Seda selle asemel, et panustada Euroopa Liidu ühtsesse välis- ja julgeolekupoliitikasse. Ka Eesti sisemaisele publikule valitsuse liikmete ja koalitsiooniparteide juhtivpoliitikute poolt tehtud mitmed avaldused kahjustavad Eestit välispoliitiliselt, sest välispoliitika on sisepoliitikaga tihedalt seotud. Näiteks natse parafraseerinud saksakeelne hüüatus Euroopa lõpplahenduse vajadusest tegi taas Eestile kahju.

Ka jutt Eesti väliskaubanduse eelisarengust mõjub praeguses kontekstis mõttetuna, kui valitsuse liige, kes peaks selle valdkonnaga tegelema, ei soovi reisida ega välismaalastega suhelda, rääkimata ta soovist kõikjal ainult eesti keeles rääkida.
Seega on tõe kriteerium praktika. Ja see kehtib ka välispoliitika arengukava kohta. See võib endas sisaldada õigeid ja ajas kinnitust leidnud põhimõtteid, kuid kui valitsuse liikmete tegelikud sammud ja väljaütlemised on sootuks teistsugused, siis määrab Eesti rahvusvahelise positsiooni kahjuks just see igapäevane ja tegelik käitumine nii Eestis sees kui rahvusvaheliselt.