Euroopa Liit peab tegema rohkem, et seista oma liikmesriikide ettevõtete huvide eest ning tasakaalustada järjest agressiivsemat Hiinat, aga kohati ka enesekesksemaks muutuvat USAd. EL peab lähiajal saavutama selle, et tema kaubandus- ja majandushuvid on suures pildis koos ELi välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidega ja voetakse arvesse ka vahendite valikul nende saavutamiseks. Ning ELi suur ja jõukas ühisturg ning selle jõud on ka ise üks vahend, mis aitaks ELil ka välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke paremini saavutada.
Hoolimata oma suurusest ja jõukusest ka kogu maailma kontekstis pole EL seni siiski suutnud välja mängida end kui tugevat globaalset jõudu. EL peab olema tugevam, ühtsema välispoliitikaga, erinevate välispoliitikavahendite parema ühtlustamisega ning tugevamate reeglitega selleks, et ELi ettevõtted suudaksid võrdsematel tingimustel konkureerida teiste riikide ettevõtetega.
EL pole veel valmis, et efektiivselt tulla toime kõigi oluliste muutustega maailmas, kus on senisest jõulisem ja agressiivsem Hiina, julgeolekualaseid muresid tekitav Venemaa ning USA, mille praegune juhtkond pole Euroopale enam selline partner, nagu seda viimastel aastakümnetel teatud on. Nii on näiteks väga aeglaselt sujunud läbirääkimised Hiinaga lepingu üle, mis avaks Hiina turu Euroopa investeeringutele. See on üks näide, kuidas EL pole suutnud oma poliitilist jõudu rakendada majanduslike eesmärkide ning oma ettevõtete positsioonide tugevdamise saavutamiseks.
Samas on arusaamad ja meeleolud uue Euroopa Komisjoni ametisse asumisega muutumas. Näiteks uus välisasjade kõrge esindaja Josep Borrell ütles Euroopa Parlamendis kuulamisel, et EL peab rahvusvahelises poliitikas pehme jõu kõrval lõpuks rakendama ka oma jõulisemat poolt. Ka uus Euroopa Komisjoni president von der Leyen on öelnud, et EL peab muutuma jõulisemaks geopoliitiliseks tegijaks, et esindada senisest paremini oma huve.
Kõige selle üks osa on senisest tõhusam ja ühtsem ELi välispoliitika. Selle saavutamiseks peaksid ELi liikmesriigid loobuma veto kasutamisest monede välispoliitiliste otsuste tegemisel. Näiteks on liikmesriigiti erinevused selles, kuidas positsioneeruda Hiina suhtes. Mõned riigid on Hiinast majanduslikult juba väga sõltuvad. Näiteks 17 +1 formaat, kus Hiina on see 1 ja 17 on vaesemad Euroopa riigid, nii ELi kuuluvad kui mitte kuuluvad, on konkreetne näide, kuidas ELi ühtsest Hiina-poliitikast pole praktilise toimimise osas mõtet eriti palju rääkida.
Samuti oleks praktiline mõjukas samm see, kui EL hakkaks avaliku sektori hangetel kohtlema kolmandatest riikidest pärit ettevõtteid nii, nagu vastavas riigis koheldakse ELi ettevõtteid. Ehk saavutataks pariteetsus. Mitte nii, et ELi avaliku sektori hanked on avatud näiteks Hiinast pärit ettevõttele, kuid Hiinas ELi ettevõte samadel tingimustel sealsetel hangetel osaleda ei saa.
Senisest tõsisemalt tuleb suhtuda ka ELi ettevõtete üleostmisse ELi väliste ettevõtete poolt. Ka siin on vaja karmimaid reegleid, et kahjustada ei saaks konkurents ja julgeolekuhuvid.
Üks oluline lisaväärtus, mida EL ühtsena oma liikmesriikide majandustele annab on vabakaubanduslepingute läbirääkimine ja sõlmimine kogu ELi nimel. Ükski ELi liikmesriik ei saaks eraldi läbirääkides selliseid tulemusi, nagu saab EL tervikuna. Nii saavutas EL hiljuti läbi aegade kõige ulatuslikuma vabakaubanduslepingu Jaapaniga ning lõpetas juunis 20 aastat kestnud läbirääkimised vabakaubanduslepingu üle Lõuna-Ameerika Mercosuri riikidega. Ka seitse aastat kestnud läbirääkimised Kanadaga lõppesid ELile edukalt. Ainuke tagasilöök viimastest aastatest on suhetes USAga, kus Trumpi võimuletuleku järel pole õnnestunud isegi kõnelusi alustada, kuigi USA ja EL kokku on üle poole maailma majandusest ning seega mõjutaks USA ja ELi vabakaubandusleping kogu maailma kaubandustrende. Seda oleks aga vaja, et kindlustada Euroopa majandus- ja kaubandushuve paremini kogu maailmas.
Seega on võti ELi edukuse osas kogu maailmas selles, kas ja kui palju Euroopa riigid on valmis välis- ja väliskaubanduspoliitikas tihedamalt koos tegutsema ning mõistma, et Hiina, USA, Venemaa kõrval on Euroopa tõsine tegija vaid siis, kui suudetakse koos otsustada ja tegutseda.