Vähem kui kuu aega on jäänud sündmuseni, mis hakkab järgnevatel aastatel suurel määral mõjutama maailmapoliitikat, sealhulgas ka Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhteid ning selle kaudu Eestitki.
Jutt on Ameerika Ühendriikide peatsetest presidendivalimistest. Praegu saab päris suure kindlusega öelda, et ükskõik kumb kandidaat võidab, kas praegune president Trump või demokraatide kandidaat Biden, siis muudatused Ameerika Ühendriikide välis- ja julgeolekupoliitikas tulevad ikka. Ka Trumpi puhul, hoolimata sellest, et ta on aastaid president olnud.
Küsimus ongi, mida need muudatused Ühendriikide presidendivalimiste järel võiksid kaasa tuua Euroopale ja sealhulgas Eestile.
Kui vaadata seda, mis on Trumpi presidendiaega ilmestanud suhetes Euroopaga, siis kahjuks on see peamiselt tähendanud suhete nõrgenemist, suhete suuremat ebamäärasust ja ka turbulentsi.
Kui tuua vaid mõningaid näiteid, mis nende aastate jooksul on olnud, siis näiteks ühe esimese asjana, kui Trump valiti presidendiks, teatas ta, et ei soovi Euroopa Liiduga vabakaubanduslepingu läbirääkimisi. Need kõnelused jäidki ära ja viimaste aastate jooksul ei ole selles osas kahjuks olnud mingit edasiminekut. Pigem vastupidi.
Vahepeal on Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid jõudnud peaaegu kaubandussõtta, kui Ühendriigid hakkasid ühepoolselt kehtestama mõnedele EList imporditavatele kaupadele tollimakse ja -tariife. Kahjuks see trend jätkub siiani. Vastastikusest vabakaubanduse kõnelustest on asi väga kaugel. Küll aga on tehtud ühepoolseid diskrimineerivaid otsuseid ja karta on, et võidakse teha ka tulevikus, kui Trump peaks presidendina jätkama.
Teine valdkond, mis Euroopale on väga oluline, on kliima soojenemise vastane tegevus. Kui Trump sai presidendiks, siis teatas ta ühe esimese otsusena, et Ameerika Ühendriigid eemalduvad Pariisi kliimakokkuleppest ega tee selles osas Euroopaga koostööd.
Kahjuks on USA ja Euroopa suhete turbulents puudutanud ka meile Eestis väga tundlikku valdkonda ehk julgeolekut.
Vaid mõni kuu tagasi teatasid Ühendriigid ühepoolselt, et vähendatakse oma sõjaväelaste kohalolekut Euroopas, ennekõike Saksamaal. Kurb on, et seda ei tehtud tõsiste arutelude järel koos NATO liitlastega, vaid see oli lihtsalt ühepoolne samm.
Ka praegu presidendivalimiste kampaania ajal on Ameerika Ühendriikide ajakirjanduses ilmunud meile päris tõsiselt murettegevaid materjale, et kui Trump peaks jätkama presidendina, siis on võimalik, et võib tugevneda diskussioon selle üle, et USA võiks üldse NATOst lahkuda.
Trumpi suhtumine Euroopa kaitsmisse ja Ühendriikide panusesse sellesse on teadagi olnud väga komplitseeritud. Valdav on olnud jutt rahast ehk kui palju keegi maksab, aga mitte niivõrd sellest, kuidas Ameerika ja Euroopa ühist julgeolekuruumi kindlana tagada.
Kehv on ka see, et USA on võtnud viimasel ajal väga karmi hoiaku Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ehk ICC suhtes. Samas on see ainuke reaalne instrument tänases maailmas, mis mingilgi moel aitab tagada inimõigusi ja on heidutuseks neile, kes on läbi viinud massikuritegusid või genotsiidi või kellel see alles mõlgub mõttes.
Ka ühepoolne Iraani tuumaleppest väljumine ei suurendanud usaldust suhetes Euroopaga. Samuti ka Trumpi kohtumised erinevate diktaatoritega ja autoritaarsete riigijuhtidega, millest märkimisväärsemad on kohtumised Põhja-Korea diktaatoriga ja ka näiteks Vladimir Putiniga Helsingis, mille kohtumise sõnumid olid tollal küll väga kummalised.
Nii et kui vaadata kõiki neid arenguid ja paljut muud, siis kahjuks on Euroopa ja USA suhted käinud viimastel aastatel selgelt alla. Ja seda mitte ELi initsiatiivil.
USA presidendivalimistega kaasneb lootus, et need toovad endaga siiski kaasa Euroopa ja USA suhete paranemise tasemeni, kus nad olid enne eelmisi presidendivalimisi. See on väga tähtis ka Eestile. Nii julgeoleku kui ka majanduskeskkonna seisukohast.
Ja lõpuks üks kummaline soovitus, mis paar päeva tagasi kõlas. Nimelt soovitasid Talibani liidrid valida eelseisvatel USA presidendivalimistel Donald Trumpi. Eks ka see soovitus räägib nii mõndagi enda eest.
Aga loodame parimat. Meie fookuses peaks ennekõike olema see, et Euroopa ja USA suhted jõuaksid tagasi väga heale sisulisele koostööle, nii nagu see on varem olnud. Olukorras, kus Hiina, Venemaa ja teiste autoritaarsete jõudude surve tugevneb, on Euroopa ja USA igakülgne avatud koostöö äärmiselt oluline meie väärtusruumi hoidja.