Osalesin täna Müncheni julgeolekukonverentsi raames peetud küberjulgeoleku arutelul.
Küberrünnakud on uus reaalsus, millega hakkama saamiseks on vaja tugevdada rahvusvahelist õigusruumi ja tehnilist valmisolekut. Riikide küberjulgeolekustrateegiad peavad keskenduma rünnakute ennetamisele, mitte niivõrd tagajärgedega tegelemisele. Iga riigi asi on tagada oma infrastruktuuri kaitse küberrünnakute eest ning riigi toimimine ka rünnakute ajal. Seda peab toetama ka rahvusvahelises koostöös sündiv küberjulgeoleku kultuur.
Igal riigil on kümneid kriitilise tähtsusega infrastruktuurielemente, mis vajavad põhjalikku kaitset. Lisaks infosüsteemidele ka energiavõrgud, transpordisüsteemid, pangandus ja palju muud.
Samas ei tohi aga hirm küberkuritegevuse ees pärssida uute e-lahenduste kasutuselevõttu, sedt neil on kõigile ühiskondadele arendav mõju, mis suurendab nii efektiivsust kui avatust.
Täna on Müncheni 51. julgeolekukonverentsil arutusel hübriidsõdade, kaitsevõimekuse ja põgenikega seotud teemad.