Euroopa Komisjoni liige Dimitris Avramopoulos vastas minu arupärimisele Ukrainast konflikti eest põgenenud inimestele pagulasstaatuse või ajutise varjupaiga andmise kohta, et Euroopa Liidu direktiivi kohaselt tuleb igale rahvusvahelise kaitse taotlejale liikmesriigis anda kaitse, kui ta vastab pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi nõuetele.
Avramopoulos vastas, et Ukraina kodanikest rahvusvahelise kaitse taotlejad moodustasid 2014. aastal 2 % kõigist taotlejatest Euroopa Liidus. “2014. aasta novembri seisuga on rahvusvahelist kaitset taotlenud ELis 11 170 Ukraina kodanikku, mis on kümme korda rohkem kui kogu 2013. aastal (1125 varjupaigataotlust). Kõik liikmesriigid on saanud vähemalt ühe Ukraina kodaniku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid kõige rohkem on neid 2014. aastal esitatud Saksamaale, Poolale, Rootsile, Itaaliale ja Prantsusmaale,” ütles Euroopa Komisjon oma vastuses.
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmete kohaselt on 25. detsembri 2014. aasta seisuga Ukraina konflikti tagajärjel tekkinud ligikaudu 942 000 riigisisesest põgenikku ja 600 000 isikut on põgenenud naaberriikidesse.
Minu arvates näitab see selgelt, et Ukrainast põgenenutesse tuleb suhtuda võimalikult abivalmilt. Neile inimestele on võimalik anda ka ajutist varjupaika, kuni konflikt Ida-Ukrainas lõppeb ja inimesed saavad tagasi pöörduda.
Euroopa Komisjoni saadetud vastuse kohaselt on EL andnud Ukrainale 32,55 miljonit eurot rahalist toetust humanitaarabi ja varase taastamisabi meetmeteks. Humanitaarabi on saanud ka Ukraina põgenikud kolmandates naaberriikides, nt Valgevene ja Venemaa. Kokku on liikmesriigid andnud rahalist toetust 42,55 miljonit eurot. Aktiveeritud on Euroopa kodanikukaitse mehhanism, et anda mitterahalist abi ja kasutada ELi eksperte tehnilise toetuse andmiseks riigisiseste põgenike haldamisel.
Eesti annab sel aastal Ukraina põgenike ja kohapeal konflikti tõttu kannatavate inimeste abistamiseks võimalikult suure panuse. Arenguabiraha on sel eesmärgil võimalik ajutiselt ümber paigutada ka humanitaarabiks.