Sõjapõgenikest on kujunemas Euroopa sügavaim kriis

Täna arutati Euroopa Parlamendi täiskogul Strasbourgis Euroopa rände teemat. Põgenikekriisist on kujunemas kogu Euroopa suurimaid probleeme, mis võib ohustada Schengeni vaba liikumise toimimist ning pingestada ka ELi riikidevahelisi suhteid.

 

Seega tuleb võimalikult kiiresti leida lahendused, mis aitavad sõjapõgenikke, võimaldavad vähendada survet Lõuna-Euroopa riikidele ega sea ohtu ELi solidaarsust ja tugevust.

 

Inimesed, kes on  konfliktipiirkondadest lahkunud või lahkuvad, ei ole parema elatustaseme otsinguil, vaid põgenevad oma lähedaste ja iseenda elu päästmiseks.

 

Euroopa Liit peab andma maksimaalse diplomaatilise panuse kokkulepete saavutamiseks, et vähendada konflikte Euroopa vahetus naabruses ja muidugi Euroopas endas ehk Ukrainas. Süüria kodusõja lõpp ja ISILi väljasurumine annaksid juba olulise panuse põgenikelaine vähendamisse.

 

Ühtlasi tuleb rajada adekvaatselt varustatud põgenikelaagrid turvalises piirkonnas konfliktipiirkondade läheduses. See eeldab kokkuleppeid vastavate riikidega, kuhu sellised laagrid rajada ning süsteemset varustamist.

 

Kiiresti ja oluliselt tuleb tugevdada ka ELi piiriagentuuri Frontexit ning suurendada liikmesriikide panust Vahemere patrullidesse ja päästevõimekusse. Saavutada tuleb tugevalt motiveeritud vabatahtlikkusel põhinev põgenike ümberpaigutamise lahendus riikidest, mis on kõige suurema surve all ning abiks saab olla ka ELi keskne rahaline toetusmehhanism. 


Ka on oluline ELi ja Türgi tihe koostöö  põgenikega tegelemisel. Eesmärk võiks olla, et ELi ja Türgi koostöös leitakse Türki jõudnud põgenikele lahendus Türgis.