Täna algav idapartnerluse tippkohtumine Riias ei ole piisavalt ambitsioonikas ja konkreetne, sest raskes olukorras olevad partnerriigid Ukraina, Moldova ja Gruusia ei saa piisavalt tuge.

 

Võiks eeldada, et see tähtis kohtumine astub edasi konkreetse sammu idapartnerite ja eriti Ukraina, Moldova ja Gruusia toetamisel. Seda toetust on Venemaa agressiivset käitumist arvestades väga vaja. Paraku näitavad kõik märgid, et tulemas on kõnepidu, kus olulisi konkreetseid asju pole EL võimeline pakkuma.

 

On kurb, et EL ei otsusta anda Ukraina kodanikele viisavabadust, kuigi Ukraina ühiskond vajab praegu tugevat positiivset sõnumit. Samuti on piinlik, et üheselt ja selgelt ei suuda EL kinnitada, et Ukrainal on ELi perspektiiv. Nii nagu kõigil teistel Euroopa riikidel, kes vajaminevad kriteeriumid täidavad. Jutt ei käi ju Ukraina liitumisest ELiga homme, vaid sellest, et see üleüldse on võimalik kunagi tulevikus, kui kõik tingimused on täidetud.

 

Euroopa Liit saaks anda Ukrainale viisavabaduse. Isegi kui paljudel ukrainlastel pole seda võimalik lähiaegadel praktikas kasutada, oleks lisaks praktilisele väärtusele praegusel keerulisel ajal ka oluline emotsionaalne tugi. Moldova sai aasta tagasi ELilt viisavabaduse ja see toimib hästi. Lisaks on 75 000 Transdnistria elanikku otsustanud lõpuks võtta Moldova kodakondsuse. Seega on ELi viisavabadusel ka laiem poliitiline mõju.

 

Lisaks vajab Ukraina rahalist abi ja investeeringuid. Kui ELil ja rahvusvahelisel kogukonnal oleks piisavalt tahet, siis on see võimalik. Summad oleksid suurusjärgus väiksemad kui Kreeka pakettides. 

 

Idapartneritele on eluliselt olulised ka ELi edasised hoiakud Venemaa osas. ELi riigijuhid hakkavad juunis taas arutama, kas pikendada Venemaa suhtes sanktsioone. Tegelikult pole siin ju palju arutada. Sanktsioonid kehtestati kindlatel põhjustel ja need põhjused on kõik alles. Seega kui tahta mingitki usaldusväärsust säilitada, siis sanktsioone ei saa ega tohi leevendada enne, kui Ukrainal võimaldatakse taas kogu oma territooriumi kontrollida ning anda inimestele tagasi nende rahu ja elu.

 

Kui ka selle nädala lõpuks Riia kohtumisel viisavabaduse ja ELi perspektiivi osas otsuseni ei jõuta, siis tuleb need otsused teha siiski lähiajal. Mõne aja pärast on juba hilja. ELil on Ukrainaga lähiminevikust selline kogemus olemus. Siis kui pidevalt lükati edasi assotsiatsioonilepingu sõlmimist Ukrainaga kuni asjad tuliseks läksid ja eelmisel idapartnerluse tippkohtumisel juba Ukraina loobus Venemaa survel lepingu sõlmimisest. Edasist me juba teame. Kogu Ukraina on lootmas Vene agressiooni lõppu. Meie siin Euroopa Liidus saame selleks teha rohkem.