Reede, 13. novembri hilisõhtu ja öö jätavad traagilise jälje nii Prantsusmaa, aga ka kogu Euroopa inimeste turvatundesse. Pariisi massimõrv ei saa jääda reaktsioonita. Pariisi õuduste öö tõi selgelt esile, et turvatunne on illusioon. Ükskõik, kui palju luureorganisatsioonid ka pingutavad, kõiki rünnakuid pole võimalik ära hoida, kui ründaja on motiveeritud. Prantsusmaa on šokis, hirmul ja ilmselt ka pettunud, et midagi nii õudsat juhtuda sai.
Pariisi rünnakute tagajärjel satub Schengeni vaba liikumise ruum veelgi rohkem surve alla ning pole sugugi kindel, et see alles jääb. Prantsuse juhtide esimene reaktsioon toimuvale oli sulgeda Prantsuse piir, kuigi esialgsete teadete järgi olid hukkunud ründajad Prantsuse kodanikud, mis teeb edasise nähtava tegevuse veelgi keerulisemaks. Schengeni kokkukukkumine hirmu ja usaldamatuse tõttu Euroopa sees oleks äärmuslaste suur võit, sest see nõrgestaks Euroopat ja läänt tervikuna.
Uue värvingu saab Pariisi rünnakute järel ka tasakaalupunkti otsimine luureorganisatsioonide infokogumisvajaduse ning kodanike vabaduste austamise vahel. Karta on, et turvalisuse nimel tuleb Euroopal taaskord leppida teadmisega, et vabaduste ruum aheneb.
Sõda islamiäärmuslastega ISIList on väljunud Lähis-Idast. ISIL on kõlava propaganda saatel asunud karistama neid, kes on äärmuslaste vastu astunud Süürias ja Iraagis. Vene reisilennuki hukk Siinail ning nüüd massihävitus Euroopa südames Pariisis. Selle üks eesmärke on suurendada hirmu ISILi suhtes ning mõjutada ühiskondi hoiduma ISILi ründamisest.
Loodetavasti on Pariisi õuduste öö üks tulemusi see, et senisest enam riike hakkab suhtuma tõsiselt ISISe-vastasesse koostöösse. Seda nii Euroopas, Ameerikas, laiemas Lähis-Idas, Aasias kui Aafrikas. ISISt ainult otsese sõjategevusega ei murra. Vaja on tegelda ka nende ideoloogia mõju piiramisega. Kui saab kinnitust esialgne teave, et Pariisis hukkunud ründajad olid kõik Prantsuse kodanikud, siis see on tõsine sõnum äärmuslaste ideoloogia mõjust. Euroopast on ISISe ridadesse võitlema läinud mõnikümmend tuhat inimest ja paljud neist naasnud uute sidemete, oskuste ja selginenud äärmusliku maailmavaatega. Seega ei peagi Euroopasse sisse imbuma teiste riikide kodanikest terroristid, sest Euroopas on omasidki küll, kes ootavad dispetšerilt korraldust. Seetõttu ei omaks ka piirikontrolli taastamine soovitud mõju.
Sama puudutab ka paljusid muid riike mujal maailmas, sest ISIL on suutnud värvata võitlejaid kümnetest riikidest üle maailma.
Pariisi rünnakute ohvrid väärivad resoluutsust äärmuslaste suhtes, tugevat koostööd riikide vahel ISILi ohjeldamiseks nii Lähis-Idas kui mujal, Euroopa-sisest veelgi tugevamat koostegutsemist. Ning mis peamine – mitte lasta hirmul ja peataolekul Euroopa üle võitu saada.