Ütlesin Euroopa Komisjonile saadetud pöördumises, et kuivõrd julgeolekuolukord on Euroopa Liidu vahetus naabruses pingestunud, on oluline, et EL tervikuna ja liikmesriigid pööraksid rohkem tähelepanu kaitsevõimele. ELil on kohane soovitada oma liikmesriikidele kaitsekulude adekvaatset taset, arvestades järjest keerulisemaks muutuvat julgeolekuolukorda.
Euroopa Komisjoni asepresident Federica Mogherini vastas, et kuigi erinevalt NATOst puudub ELil kindel kokkulepitud kaitsekulutuste tase, on see teema siiski juba mõnda aega päevakorras olnud.
Tema sõnul on ELi liikmesriikidel praegu võimalik lähtuda 2007. aastal heaks kiidetud koostööl põhinevatest vabatahtlikest ja ühistest kaitsekulutuste sihttasemetest. “Nende sihttasemete kohaselt tuleks 20% kogu kaitsekulutustest suunata varustuse hankimisele, millest 35% Euroopa koostöö raames toimuvale varustuse hankimisele,” ütles Mogherini. “Lisaks tuleks 2% kogu kaitsekulutustest suunata teadusuuringutele ja tehnoloogiale, millest 20% teadusuuringutele ja tehnoloogiale Euroopa kaitsepoliitika koostöö raames,” lisas ta.
Mogherini sõnul on kaitsekulutuste taseme määramine selgelt iga ELi liikmesriigi eesõigus. “EL võimaldab julgeoleku- ja kaitsealast koostööd kooskõlas aluslepingutega, austades seejuures liikmesriikide pädevust kaitse valdkonnas,” lisas ta.
EL on Mogherini sõnul käsitlenud järjest keerulisemaks muutuvat julgeolekuolukorda ja liikmesriikide ebapiisavaid kulutusi, nagu näiteks teadusuuringud kaitsevaldkonnas.