Euroopa Komisjoni liige Margrethe Vestager vastas minu arupärimisele seoses Euroopa Komisjoni otsusega Estonian Airile tehtud maksete ebaseaduslikkuse kohta.
Vestageri sõnul jõudis komisjon 6. novembri 2015. aasta otsuses järeldusele, et Estonian Airi suhtes on võetud mitu ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut riigiabimeedet. Vestager täpsustas, et need meetmed hõlmasid kahte kapitalisüsti (17,9 miljoni eurot 2010. aastal ja 30 miljonit eurot 2011. ja 2012. aastal) ning ühte päästmislaenu (37 miljonit eurot aastatel 2012–2014). Lisaks oli Vestageri sõnul Eestil kavas anda 40,7 miljonit eurot täiendavat ümberkorraldusabi kapitali suurendamiseks.
“Kõigi nende meetmetega rikuti ELi riigiabieeskirju ja anti seega kõnealusele äriühingule põhjendamatu eelis konkurentide ees,” ütles volinik Vestager oma vastuses. “Ka siis, kui riiklik lennuettevõtja kuulub riigile, on ta siiki ettevõtja, kes tegeleb majandustegevusega ja konkureerib aktiivselt muude lennuettevõtjatega ELi liberaliseeritud turul. Nii sattus mitu muud äriühingut, kes konkureerisid ettevõtjaga Estonian Air Tallinnasse suunduvatel ja sealt lähtuvatel marsruutidel, nende otsese konkurendi ebeaseadusliku riigipoolse rahastamise tõttu ebasoodsasse olukorda,” lisas ta.
Vestageri sõnul ei saa pidada headeks tõhusate transporditeenuste osutajateks selliseid äriühinguid, kes on pikka aega kahjumis ja tegutsevad turul edasi tänu riigi toetustele. “Tallinna lennujaama suunduvatel ja sealt väljuvatel liinidel oli ettevõtja Estonian Air teostatud reisilendude osakaal alla 30%,” ütles ta. “Järelikult pakuvad Eestis lennuteenuseid mitu muudki lennuettevõtjat. Kuigi mõned otselennuliinid võivad Estonian Airi tegevuse lõppemise tõttu olla ajutiselt alateenindatud, näitavad varasemad kogemused, et olemasolevad ja uued konkurendid täidavad võimalikud turulüngad suhteliselt kiiresti,” ütles Vestager ning lisas, et mitu lennuettevõtjat on juba hakanud teostama lisalende Tallinnasse ja Tallinnast.
Euroopa Komisjoni otsus halvendab oluliselt Eesti konkurentsivõimet ning jättis tööta 160 inimest. Lennunduskonkurents ei toimi normaalselt vähese elanikkonnaga ning ELi keskosast kaugetes riikides, mistõttu ELi seadusandlus vajab muutmist.
Ka ei selgu kahjuks Vestageri vastusest, millised teised lennuettevõtted ja mis moel sattusid Estonian Airi tõttu ebasoodsasse olukorda. Reaalsus on siiski see, et paljudesse Euroopa suurtesse linnadesse Tallinnast ühendused puuduvad või on ebapiisavad.
Olen jätkuvalt seda meelt, et tulevikku silmas pidades peaks Eesti Euroopa Komisjoni otsuse kohtus vaidlustama. Arvestades ka Euroopa Komisjoni vastupidist otsust Air Balticu ja mitmete teiste lennufirmade suhtes, aga ka olulisi turutõrkeid Euroopa lennendusturul.