Kohtusin Euroopa Parlamendis Kasahstani, Tadžikistani, Kõrgõzstani ja Usbekistani opositsioonipoliitikute ja kodanikuühiskonna esindajatega.
Kesk-Aasia riigid on üha suurema poliitilise, majandusliku ja julgeolekuga seotud surve all. Oma mõjuvõimu piirkonnas soovivad suurendada nii Venemaa kui Hiina. Venemaa avaldab Kesk-Aasia riikidele survet, et nad ühineksid Euraasia Liiduga, Afganistani suunal on jätkuvalt julgeolekuprobleemid ning samuti on kasvanud Daeshiga seotud julgeolekuriskid.
Kõike seda arvestades peaks EL senisest enam Kesk-Aasia riikidesse panustama. Seda nii inimõiguste, hariduse, keskkonnakaitse kui ka julgeoleku valdkonnas. Ajastus selleks on muidugi keeruline, kuivõrd Euroopa Liit on suunanud oma põhitähelepanu ELi ühtsust ähvardavatele kriisidele, sealhulgas põgenikeprobleemile, terrorismile ja brittide valmistumisele Brexiti referendumiks, kuid selle kõrval tuleb leida võimalusi tõhustamaks ELi Kesk-Aasia suunalist tegevust. Ta lisas, et strateegia kõrval on veelgi olulisemaks ELi välispoliitikajuhtide reaalne tahe piirkonda panustada.
Kohtumisel osalenud Kesk-Aasia riikide esindajad rõhutasid ELi suurema panuse vajadust just kodanikuühiskonna toetamise ja meediavabaduse tugevdamise valdkonnas. Ühe konkreetse ettepanekuna toodi välja Euroopa Liidu oma meediakanali loomine Kesk-Aasia riikidesse, mis pakuks infot vastukaaluks Venemaa propagandale. Samuti toodi välja vajadus koolituste ja seminaride järele, mis oleksid suunatud Kesk-Aasia riikide kodanikuühiskonna esindajatele ja ajakirjanikele.