Pagulaste Türgi-Kreeka ning Liibüa-Itaalia rändeteede kõrval on arenemas ka Venemaad läbiv suund, mis võib lisaks Norrale ja Soomele hakata otsest mõju avaldama ka teistele Euroopa Liitu kuuluvatele Venemaa naaberriikidele Eestile ja Lätile.
Seni on põgenikud liikunud Venemaa kaudu peamiselt Norrasse ja Soome, kuid pole mingit tagatist, et edaspidi ei võidaks neid suunata ka Eestisse ja Lätti. See nõuab ka Eestilt valmisolekut.
Venemaad läbiv suund on võrreldes seniste peamiste põgenike teekondadega kõige turvalisem, sest sel teel ei tule ületada merd. Samas on vastamata küsimus, kuidas need inimesed Venemaale on sisse saanud, arvestades Venemaa tõsist piirikontrollirežiimi. Ka pole tõenäoline, et nad reisivad läbi Venemaa Norrasse ja Soome ilma kõrvalise abi ja korralduseta.
Samas on Venemaa põgenikele turvaline riik ning ELi ja Venemaa vahel kehtib ka isikute tagasivõtuleping, mis puudutab ka kolmandatest riikidest pärit inimesi, kes on ELi jõudnud Venemaa kaudu. Seega on põgenikel võimalik varjupaika taotleda ka Venemaalt.