Olen määratud ELi-Arktika suhete raportööriks Euroopa Parlamendis. Sellega seoses toimunud ELi-Venemaa parlamentaarse koostöö delegatsiooni kohtumisel ütlesin, et olukord Arktikas on lühikese ajaga märkimisväärselt muutunud ning riskid kasvanud.

Euroopa Liidul oleks ekslik käsitleda Arktikat, kui igavesti rahulikku ja teistest rahvusvahelistest sündmustest puutumatut piirkonda. Eelkõige peame enam rõhku pöörama keskkonnakaitsele ja julgeolekuküsimustele.

Julgeolekumõõdet Arktikas on seni liiga vähe käsitletud. Ka tänavu kevadel avaldatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse Arktika-teemaline ühisteatis ei käsitle julgeolekut ega geopoliitikat üldse.  Seda enam peab Euroopa Parlament oma raportis julgeolekumõõdet käsitlema ja nõudma ka korralikku ELi Arktika-suunalist strateegiat.

Euroopa huvi on, et Arktika jääks madala riskiastmega piirkonnaks, kuid see ei tähenda, et silmi võiks sulgeda näiteks Venemaa tegevuse osas oma arktiliste piirkondade suuremal militariseerimisel.

Ka Ukraina sündmused kajastuvad Arktika-poliitikas, sest Venemaa vetostas Euroopa Liidu vaatlejastaatuse Arktika Nõukogus just ELi kriitika tõttu Venemaa sekkumisele Ukrainas.

Arktikaga seotud arengud on nii julgeoleku-, energia- kui keskonnavallas ka Eestile väga olulised. Arktikaga seotud geopoliitilised arengud mõjutavad julgeolekuolukorda kogu Põhja-Euroopas ja laiemalt. Oluline on järjepidevalt jälgida ja analüüsida Arktikaga seotut, eelkõige poliitilisest ja sõjalisest, kuid ka majanduslikust küljest, eriti mis puudutab nafta ja gaasi leiukohti ja nende kasutuselevõtmist ning laevandust ja meretranspordi koridore.

The post Arktikaga seotud julgeoleku- ja keskkonnariskid mõjutavad ka Eestit appeared first on Urmas Paet.

Eesti peaks asuma taotlema vaatlejastaatust Arktika Nõukogus, arvestades Arktikaga seonduva mõju kasvu ka Eestile.

Ka Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini ütles minu arupärimisele saadetud vastuses, et ELi ja üksikute liikmesriikide vaatlejastaatusel Arktika Nõukogus on vastastikku tugevdav mõju. “Vaatlejastaatus tugevdab Euroopa riikide rolli Arktika Nõukogus, näiteks teadusuuringute valdkonnas, ning muudab nende panuse veelgi ühtsemaks ja asjakohasemaks,” lisas ta vastates küsimusele, millise hinnangu annab Mogherini taotlustele, mille ELi liikmesriigid on eraldi esitanud Arktika Nõukogus vaatlejaks saamiseks.

Mogherini sõnul lükati viimasel Arktika Nõukogu ministrite kohtumisel Kirunas 2013. aasta mais ELile alalise vaatlejastaatuse andmine edasi kuni Kanada ja ELi vaheliste erimeelsuste lahendamiseni. Mogherini täpsustas, et seniks on ELil võimaldatud osaleda Arktika Nõukogus vaatlejana ajutiselt. “Kanada tühistas 2014. aasta septembris oma vastuväited ELile Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse andmisele ning seetõttu peaks Kiruna otsus ELi vaatlejastaatuse kohta peagi täiel määral jõustuma,” ütles Mogherini oma kirjas.

Samuti ütles Mogherini, et praegu on Arktika Nõukogus vaatlejastaatus juba seitsmel ELi liikmesriigil: Itaalial, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolal, Hollandil, Hispaanial ja Ühendkuningriigil. “Et teha kindlaks taotleja üldine sobivus Arktika Nõukogu tegevuse vaatlejana, võtab nõukogu arvesse, millisel määral täidab taotleja mitmesuguseid kriteeriume, näiteks kas tal on huvi Arktika vastu ja kas tal on Arktika Nõukogu tööga seotud teadmised,” lisas ta.

Eesti on lähim Arktikale olev riik, mis pole Arktika Nõukogus. Seegi on üks argument vaatlejastaatuse taotlemiseks.

The post Eesti vaatlejastaatus tugevdaks Euroopa rolli Arktika Nõukogus appeared first on Urmas Paet.