On kaks valdkonda, mida Eesti välisteenistus peaks lähiajal senisest tugevamalt ja süsteemsemalt tähelepanu alla seadma ja nendega tegutsema. Seda siis lisaks senisele tegevuskavale Eesti heaolu ja julgeoleku tugevdamisel.

Esimene valdkond, kus senisest enam on vaja Eesti riigi ja seal hulgas välisteenistuse jõudu, tähelepanu ja järjekindlust,on majandusdiplomaatia. Eesmärk peab olema selge tugi Eesti ettevõtetele uute eksporditurgude leidmisel ja olemasolevate laiendamisel, sest oluline osa Eesti majandusest ja majanduskasvust sõltub ekspordist. Ekspordi osatähtsus meie SKPst ulatus eelmisel aastal koguni 78%ni, olles palju kõrgem ELi riikide keskmisest, mis oli 45,7%. Eelmisel aastal eksportisid Eesti ettevõtted kaupasid 12,8 miljardi ja teenuseid 6 miljardi euro väärtuses. Seetõttu on mõistlik riske hajutada ning mitte olla liigses sõltuvuses vaid mõnedest eksporditurgudest. Järgmine võimalik majanduskriis võib liiga kitsa ekspordigeograafia korral valusalt kätte maksta.Rääkimata sellest, et Eesti ekspordi vähenemine lööks oma suure osakaalu tõttu SKPst valusalt kogu majandust.

Eesti ettevõtted eksportisid eelmisel aastal küll koguni 178 riiki, kuid suur osa kaupade ekspordist ehk pisut üle poole läksPõhjamaadesse ja teistesse Balti riikidesse, seal hulgas Soome 16% ja Rootsi 14%. Neile järgnesid Läti 9%, Venemaa ja Saksamaa 7%, Leedu 6%, Norra ja Holland 4% ning USA 3%ga.

Et eksport on Eesti majandusele elulise tähtsusega, siis peab riik tegema rohkem, et ettevõtteid välisturgudel ja neile sisenemisel nõustada ja toetada. Praktiliselt tähendab see, et igas Eesti kahepoolses välisesinduses on pädev majandusdiplomaat. Selle eeldus on, et majandusdiplomaatide koolitamisele ja täiendõppele pööratakse tõsist tähelepanu. Seejuures on mõistlik, et majandusdiplomaatia tegevused ja vastutus oleksid valitsussüsteemis taas ühes kohas ehk välisministeeriumis ega oleks jagatud erinevate ministeeriumite vahel, sest see hägustab vastutust ning nõrgestab majandusdiplomaatia kvaliteeti.

Lisaks tugevate majandusdiplomaatide olemasolule välisesindustes on vajalik regulaarselt korraldada presidendi, peaministri või ministri osalusega ettevõtjate nn ukseavamisvisiite riikidesse, kus on Eesti ettevõtjatel potentsiaalseid huve.

Kogu see valdkond vajab praegu riigi poolt erilist tähelepanu, sest seoses protektsionistlike meeleolude kasvuga nii USAs kui selle mõjul teistes riikides muutuvad tingimused paljudel turgudel keerulisemaks. Seega tuleb Eesti riigil oma ekspordivõimekuse tõstmise toetamiseks enam selgemalt ja süsteemsemalt panustada. Nii nagu teevad ka teised riigid. Muuhulgas on oluline ka näiteks Eesti osalemine Dubai EXPOl ning Eesti alaline kohalolek esinduse näol riikides, kus meil on tulevikus potentsiaalsed ekspordihuvid, kuid praegu Eesti esindus puudub. Näiteks peaks esindus olema Araabia poolsaarel ehk ilmselt Araabia Ühendemiraatides, USA läänerannikul, Kagu-Aasias, aga peaksime esindatud olema ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas.

Arktika tähendus muutub kiiresti

Teine valdkond, kus Eesti riigi otsustavamat tulevikku vaatamist on vaja, on Arktika. Seal Eestist mitte kaugel toimuvad seoses kliima soojenemise ja jää sulamisega suured muutused, mis avaldavad ka meile mõju. Jääkatte sulamine võimaldab ligipääsu Arktika uutele nafta- ja gaasileiukohtadele ning sellega kaasnevad ka võimalikud pinged riikide vahel nende hõlvamisel. Näiteks Venemaa on viimase kümnekonna aasta jooksul teinud suuri investeeringuid oma Arktikas asuvate relvajõudude arengusse. See puudutab nii sadamaid ja lennuvälju kui allveelaevu, laevu ja muidugi ka isikkoosseisu. Pidades silmas, et Arktikat on peetud pingevabaks piirkonnaks, siis tekib küsimus, miksVenemaa sellises olukorras nii suuri militaarinvesteeringuid teeb? Eks peamine põhjus ongi Arktika toimuvatel muutustel, mis võib ohtu seada ka selle piirkonna pingevaba staatuse.

Samuti on Arktikas jää taandumise tõttu muutumas laevatatavaks uued veeteed, millest üks olulisemaid on Aasiat Euroopaga ühendav meretee Põhja-Jäämerel piki Venemaa põhjarannikut. See on Euroopa ja Aasia vahel kolmandiku võrra lühem meretee kui senine peamine kaubatee lõunamerede ja Suessi kanali kaudu. Suured logistikafirmad on alustanud juba Põhja-Jäämere trassil proovisõite. Norra on aga alustanud uuringuid uue sadama rajamiseks Põhja-Norrasse, kust edasi oleks võimalik teekond läbi Soome Helsingini, siis Helsingi-Tallinna tunnel ning seejärel Rail Balticu raudtee mujale Euroopasse ning vastupidi.

Lisaks julgeolekule ja uutele navigatsioonivõimalustele on Arktikas toimuvatel protsessidel muidugi oluline keskkonnaalane mõju. Eelpool kirjeldatu tõttu peaks Eesti taotlema vaatlejaliikme staatust Arktika Nõukogus, kuhu juba praegu kuulub vaatlejana mitmeid meist lõunapoolseid Euroopa riike ning ka Aasia riike. Eestil oleks tark meile suhteliselt lähedal asuvas Arktikas aset leidvate protsessidega võimalikult hästi kursis olla.

Ja lõpetuseks on äärmiselt oluline, et välisteenistus püsiks tugev, initsiatiivikas ja professionaalne. Seda peab toetama nii Eesti seadusruum kui majanduslikud võimalused. On ju diplomaatia Eesti kaitsmise ja huvide esindamise eesliin, mille tõrgeteta toimimine vähendab ka Eestile rahvusvaheliste ebameeldivuste kaelalangemise tõenäosust.

Pildi allikas välisministeerium

The post Majandusdiplomaatia ja Arktika vajavad kiiret tähelepanu appeared first on Urmas Paet.

Eesti senise eduka arengu juures on siiski ka hulk teemasid, millega kõik pole veel liiga hästi ning mis vajavad muutust või lahendust nähtavas tulevikus. On valdkondi, mis on seotud rahaga või selle puudusega, aga on ka küsimusi, mis on seotud suhtumise ja hoiakutega. Usun, et igal Eesti inimesel on oma loetelu teemadest, mis ennekõike peaksid tähelepanu saama, kuid siinkohal panin kirja enda oma. Panin kirja need asjad, mis minu meelest Eestis kõige enam ja kiiremini korrastamist ja tuge vajavad, et me saaksime taas lähemale sellisele unistuste Eestile, kus võimalikult paljudel on hea olla ning et me ühiskond saaks tõrgeteta toimida ja areneda.

Alustan sellest, mis inimestele kõige lähem ehk tervis. Tihti on keeruline saada arsti juurde aega, ootejärjekorrad on pikad ning suurtest keskustest kaugemal elavatel inimestel pole kindlustunnet, et kui vaja, siis jõuab arstiabi ka kiiresti kohale. Seega on tervishoid valdkond, mis vajab kiiresti erilist tähelepanu ja ka ressurssi. Siia kuuluvad ka näited, kuidas ühiskonnalt tegelikult kõige rohkem tuge vajavad inimesed seda ei saa. Näiteks teatud juhtudel vähihaiged, kelle viimane lootus on ühiskondlikel alustel tegutsev ja annetustest sõltuv vähiravifond või ka vähihaigete laste vanemate liit, kes oma liikmete toetuseks korraldab näiteks pardirallisid. Või lastele mugavamad insuliinipumbad, mida haigekassa ei toeta. Nii aga ei peaks olema.

Meil on palju inimesi kodus, et hooldada oma erivajadustega lähedast, seal hulgas last või ka eakat inimest. Samas ei saa nad teenida adekvaatset sissetulekut ega ennast professionaalselt teostada ning on tööjõuturult väljas, samas kui majanduses on tööjõudu puudu. Seega on siin mitu muret korraga – nii inimlikku kui kogu Eesti majandust puudutavat. Adekvaatsest hooldajateenusest on palju puudu. See võimaldaks paljudel end teostada, tööle minna ja olla ühiskonna aktiivne liige.

Liigun siit edasi järgmise valdkonna juurde, kus tunnetan, et õigest suhtumisest jääb vajaka. Ja see valdkond on ettevõtlus. Ikka ja jälle tuleb meelde tuletada seda, et ettevõtjatel on oluline panus sellesse, kui hästi meie riigil läheb. Ettevõtjate tegevusest, loodud töökohtadest ja makstud maksudest tuleneb paljuski see, kui palju on võimalik valitsusel ja riigikogul eelarvest raha jagada. Aga ka see, kas inimestel on jätkuvalt võimalik elada suurematest keskustest väljaspool ehk kas on töökohti. See olulisus ei kajastu paraku suhtumises ettevõtjatesse, kes on võtnud isiklikke riske ja kes annavad tööd endale ja veel paljudele teistele. Ma loodan, et lõpuks muutub õhkkond ja suhtumine ettevõtjatesse ning nende tegevust hinnatakse senisest enam ja nähtavamalt. Ja seda teeb ka riik oma ametkondadega. Et ettevõtjate tegevust ei saadaks lõpmatud kontrollid ja usaldamatus. Et maksusüsteem oleks taas selge ja stabiilne ning jätaks töövõtjale motivatsiooni areneda ja ettevõtjale investeerida. Et bürokraatia astuks sammu tagasi ja saadaks aru, kust see raha, mida riigieelarvest ja omavalitsuste eelarvetest jagada saab, tegelikult tuleb.

Et riik tuleb senisest enam toeks meie ettevõtjatele ka uute eksporditurgude leidmisel, arvestades, et see on majanduskasvu tagamiseks väga oluline.

Ja muidugi on tähtis, et ka aktsiisidega maksustamisel saavutatakse taas kord tasakaalupunkt ses osas, et liiga kõrged aktsiisid ei suruks tarbimist ja raha Eestist välja. Praegune olukord on paraku jätkuvalt kõvasti tasakaalust väljas ning ebamõistlikult suur raha liigub valede määradega aktsiisipoliitika tõttu Eestist välja. Osaliselt seetõttu jääb meil Eestis tegemata mõndagi vajalikku. Kuid see pole ainult riigieelarve laekumiste küsimus. Kaupluste sulgemine Lõuna-Eestis mõjutab kogu sealset elukeskkonda. Seega on vildakas aktsiisipoliitika hoop ka regionaalpoliitikale.

Ka tuleks liikuda edasi erastamisega. Riigi omandisse peaks jääma vaid see osa ettevõtetest, mis on riigile eluliselt vajalik ning riigi otsene osalemine ettevõtluses peab vähenema.

Eestile on normaalseks arenguks vaja ka seda, et elu oleks jätkuvalt võimalik ja motiveeritud kõikjal Eestis. Üks, mida siin riik selleks teha saab, on nüüdisaegsed ühendused erinevate Eesti piirkondade vahel. Et liikumine oleks Eestis nii kiire kui turvaline. Selleks on vaja lisaks neljarealisele Tallinna-Tartu maanteele kiiret ja ohutumat mitme sõidurajaga teed ka Tallinna ja Pärnu, Jõhvi ja Narva ning Aasmäe ja Risti vahele Haapsalu maanteel. Praegune olukord neil teedel on ebastabiilne, aega kulub palju ning ka traagilisi õnnetusi juhtub tihti. Me peaksime senisest enam võtma arvesse ka seda, et iga traagiline liiklusõnnetus põhjustab peale inimliku traagika ka olulist kahju kogu riigile ja majandusruumile. Nii küüniliselt, kui see ka ei kõla, aga igal hukkunud või invaliidistunud inimesel on kõrge hind ka kogu ühiskonnale. Näiteks Norras rehkendatakse, et iga hukkunu toob ühiskonnale 3 miljonit eurot kahju. Ehk on ka see lisaargument, et meie teede liiklusohtlikkust vähendada.

Lisaks neile on mul veel mõned asjad, mis loodetavasti kiiret lahendust ootavad. Korralik ja intensiivne eesti keele õpe kõigis meie koolides algusest peale. Eesti keele tund peaks olema iga päev. Ja ka adekvaatne ühiskonnaõpetus meie koolides, nii eesti- kui venekeelsetes.

Eesti inimesi tuleb ergutada Eesti lippu senisest märksa enam kasutama ja näitama. Lipuseadusest tuleks eemaldada kõik asjatud piirangud meie riigilipu uhkusega näitamiseks ja lehvimiseks nii kodude kui asutuste juures ja ka lihtsalt meie avalikus ruumis. Eesti märgi otsinguid aitaks see lõpetada, sest Eesti märk on olemas – meie sinimustvalge, mida tuleks lihtsalt julgemalt näidata.

Siia juurde kuulub ka selle märkamine, mis meie muutuvas kultuuripildis väärtuslikku tekib ning hoidmist väärib. Traditsioonilise teatri ja kontserttegevuse kõrval on see näiteks ka selline nähtus nagu Lottemaa. Midagi, mis on meie enda oma meie oma lastele. Lottemaad tuleb aidata püsida.

Ja lõpetuseks turvalisus. Sõbraliku ja koduse Eesti kuvandiga ei lähe ega tohi kokku minna pättide rünnakud inimeste vastu Tallinna või Pärnu tänavatel ega kuskil mujal. Eesti riigi 100. sünnipäeval peame jõudma olukorda, kus Eesti inimestes on võimalikult vähe hirmu. See puudutab avalikku korda, liiklusohutust, oma kodu ja lähedaste turvalisust ning selles osas on vaja veelgi pingutada, et nii oleks. Politseinike arvu vähendamisest nüüd igal juhul aitab. Vastupidi – politsei vajab jõudu juurde.

Ja meie riigi kaitsekulutuste adekvaatne tase pole vajalik mitte seetõttu, et NATO nõuab, vaid ennekõike seetõttu, et teeksime ka ise oma turvalisuse jaoks kõik, mis on meie võimuses. Ilma selleta on paraku ka paljud muud pingutused pikemas vaates väheolulised.

Nagu alguses kirjutasin on need mõned mu mõtted asjadest, mis Eestis lähiajal senisest palju suuremat või teistsugust tähelepanu ja tuge vajavad. See ei ole lõplik loetelu. Nii on teadusuuringute rahastamine ja teaduse tugevam sidumine ettevõtlusega püsiv vajadus, mis Eesti inimeste elatustaseme kasvu peaks kindlustama või see, kuidas tagada eakate inimlik toimetulek enne seda aega, kui pensionifondidest hakkab reaalset tulu tõusma ja palju muudki. Eesmärk on see, et Eestis oleks hea olla. Lastel hea kasvada, hea tööd teha ja hea vananeda. Et inimesed ei läheks Eestist ära ainult selle pärast, et kuskil mujal on justkui natuke parem majanduslikult või ka õhkkonna mõttes.

The post Mida tuleb Eestis ennekõike teha appeared first on Urmas Paet.

Vene välisministri Sergei Lavrovi tänane ütlemine on ilmselt Vene parlamendile otsene märguanne Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimiseks. Pärast 22 aastat kestnud ettevalmistustööd võiks selle protsessiga lõpuks lõpule saada. Eesti ja Vene vahel võiks olla riigipiir, mida mõlemad pooled nii juriidiliselt kui faktiliselt aktsepteerivad. See on ka oluline julgeolekukomponent.
Kui ajastust vaadata, siis Venemaa soovib Euroopaga suhteid leevendada ja ühe ELi liikmesriigiga piiriküsimuse sulgemine võib sellesse konteksti nende vaatenurgast asetuda küll.
Loodetavasti asub Vene Duuma nüüd tegutsema ja lähema poolaasta jooksul saavad lepped jõustuda. Siis tuleb piirijoon veel maha märkida ja korralikult välja ehitada.

The post Piirileppest Eesti ja Venemaa vahel appeared first on Urmas Paet.

Esitasin eile arupärimise Euroopa Liidu välisasjade esindajale Federica Mogherinile seoses Eston Kohveri jätkuva ebaseadusliku kinnipidamisega Moskva vanglas.

Juhtisin arupärimises tähelepanu Kohveri juba ligi kolm kuud kestnud kinnipidamisele ning esitasin päringu, mida Euroopa Liit Venemaaga suheldes saab ja kavatseb veel ette võtta, et nõuda Kohveri vabastamist ja kodumaale lähedaste juurde naasmist.

On oluline, et ka Euroopa Liit oma suhtluses Venemaaga tõstataks Kohveri vabastamise küsimuse kuni seda tehakse. Estoni Kohveri ebaseaduslikul kinnihoidmisel tuleb hoida rahvusvahelist tähelepanu ja survet nii kaua, kuni ta on vaba. Tegemist on rahvusvahelise õiguse selge rikkumisega.

The post Arupärimine Eston Kohveri vabastamise nõudmiseks appeared first on Urmas Paet.