Saatsin Euroopa Komisjonile arupärimise milles ütlesin, et Hiina peab muutma oma senist poliitikat Põhja-Koreast saabuvate pagulaste suhtes ning pakkuma neile kaitset, mitte saatma neid Põhja-Koreasse tagasi. Sellega seoses küsisin, kas komisjon on viimasel ajal seda teemat Hiinaga käsitlenud ning mida saaks EL teha, et veenda Hiinat muutma pagulaste Põhja-Koreasse tagasisaatmise poliitikat.  

Hiina käsitleb põhjakorealasi järjekindlalt ebaseaduslike majandusmigrantidena ja saadab nad sunniviisiliselt Põhja-Koreasse tagasi. On hästi teada, et neid põhjakorealasi, kes saadetakse pärast kodumaalt põgenemist sunniviisiliselt tagasi, ähvardab reaalne oht piinamise, seksuaalvägivalla ja väärkohtlemise, sunnitöölaagrisse saatmise ning isegi avaliku hukkamise näol. Seetõttu vajavad need pagulased rahvusvahelise õiguse alusel kiireloomulist kaitset.

Inimeste tagasisaatmine territooriumile, kus neid ähvardavad tõsised inimõiguste rikkumised, on keelatud rahvusvaheliste lepingutega, millega Hiina on ühinenud. Selle asemel, et pagulasi Põhja-Koreasse tagasi saata, peaks Hiina nad kinnipidamisasutusest vabastama, neid kaitsma ja lubama neil vajadusel reisida turvalisse kolmandasse riiki.

Arupärimisele vastas Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini, kelle sõnul käsitleti Hiinas viibivate Põhja-Korea pagulaste ning nende välja- ja tagasisaatmise küsimust 22.–23. juunil 2017 Brüsselis toimunud ELi ja Hiina 35. inimõigustealase dialoogi raames. „EL rõhutas, et Hiina ühines 1982. aastal 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolliga, mille alusel on keelatud isiku sunniviisiline välja- ja tagasisaatmine sellisele territooriumile, kus tema elu või vabadus on ohus mingisse rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu,“ ütles Mogherini. Ta lisas, et samuti on Hiinal piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastasest konventsioonist tulenev kohustus keelduda mis tahes isikut teise riiki välja või tagasi saatmast või teda teisele riigile välja andmast, kui on põhjendatud alus arvata, et seal võib teda ähvardada piinamine.

„EL kutsus Hiinat tegema koostööd ÜRO pagulaste ülemvolinikuga ja aitama volinikku tema püüdlustes tagada pagulastele juurdepääs ja kaitse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti põhikirja ning Hiina ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti vahel allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel,“ ütles Mogherini. Tema sõnul palus EL Hiinal kinnitada 2012. aastal kavandatud dokumendi „Pagulaste staatuse kindlaksmääramine ja pagulaste haldamine“ vastuvõtmise ajakava, aga ei ole vastust saanud. Mogherini kinnitas, et EL jätkab olukorra tähelepanelikku jälgimist ning selle arutamist Hiina ametivõimudega ELi ja Hiina poliitiliste ja inimõigustealaste dialoogide raames.

The post appeared first on Urmas Paet.

Kohtusin Euroopa Parlamendis Kasahstani, Tadžikistani, Kõrgõzstani ja Usbekistani opositsioonipoliitikute ja kodanikuühiskonna esindajatega.
Kesk-Aasia riigid on üha suurema poliitilise, majandusliku ja julgeolekuga seotud surve all. Oma mõjuvõimu piirkonnas soovivad suurendada nii Venemaa kui Hiina. Venemaa avaldab Kesk-Aasia riikidele survet, et nad ühineksid Euraasia Liiduga, Afganistani suunal on jätkuvalt julgeolekuprobleemid ning samuti on kasvanud Daeshiga seotud julgeolekuriskid.

Kõike seda arvestades peaks EL senisest enam Kesk-Aasia riikidesse panustama. Seda nii inimõiguste, hariduse, keskkonnakaitse kui ka julgeoleku valdkonnas. Ajastus selleks on muidugi keeruline, kuivõrd Euroopa Liit on suunanud oma põhitähelepanu ELi ühtsust ähvardavatele kriisidele, sealhulgas põgenikeprobleemile, terrorismile ja brittide valmistumisele Brexiti referendumiks, kuid selle kõrval tuleb leida võimalusi tõhustamaks ELi Kesk-Aasia suunalist tegevust. Ta lisas, et strateegia kõrval on veelgi olulisemaks ELi välispoliitikajuhtide reaalne tahe piirkonda panustada.

Kohtumisel osalenud Kesk-Aasia riikide esindajad rõhutasid ELi suurema panuse vajadust just kodanikuühiskonna toetamise ja meediavabaduse tugevdamise valdkonnas. Ühe konkreetse ettepanekuna toodi välja Euroopa Liidu oma meediakanali loomine Kesk-Aasia riikidesse, mis pakuks infot vastukaaluks Venemaa propagandale. Samuti toodi välja vajadus koolituste ja seminaride järele, mis oleksid suunatud Kesk-Aasia riikide kodanikuühiskonna esindajatele ja ajakirjanikele.

The post EL peab seoses kasvavate riskidega toetama Kesk-Aasia riikides vabaduste suurendamist appeared first on Urmas Paet.