On kaks valdkonda, mida Eesti välisteenistus peaks lähiajal senisest tugevamalt ja süsteemsemalt tähelepanu alla seadma ja nendega tegutsema. Seda siis lisaks senisele tegevuskavale Eesti heaolu ja julgeoleku tugevdamisel.

Esimene valdkond, kus senisest enam on vaja Eesti riigi ja seal hulgas välisteenistuse jõudu, tähelepanu ja järjekindlust,on majandusdiplomaatia. Eesmärk peab olema selge tugi Eesti ettevõtetele uute eksporditurgude leidmisel ja olemasolevate laiendamisel, sest oluline osa Eesti majandusest ja majanduskasvust sõltub ekspordist. Ekspordi osatähtsus meie SKPst ulatus eelmisel aastal koguni 78%ni, olles palju kõrgem ELi riikide keskmisest, mis oli 45,7%. Eelmisel aastal eksportisid Eesti ettevõtted kaupasid 12,8 miljardi ja teenuseid 6 miljardi euro väärtuses. Seetõttu on mõistlik riske hajutada ning mitte olla liigses sõltuvuses vaid mõnedest eksporditurgudest. Järgmine võimalik majanduskriis võib liiga kitsa ekspordigeograafia korral valusalt kätte maksta.Rääkimata sellest, et Eesti ekspordi vähenemine lööks oma suure osakaalu tõttu SKPst valusalt kogu majandust.

Eesti ettevõtted eksportisid eelmisel aastal küll koguni 178 riiki, kuid suur osa kaupade ekspordist ehk pisut üle poole läksPõhjamaadesse ja teistesse Balti riikidesse, seal hulgas Soome 16% ja Rootsi 14%. Neile järgnesid Läti 9%, Venemaa ja Saksamaa 7%, Leedu 6%, Norra ja Holland 4% ning USA 3%ga.

Et eksport on Eesti majandusele elulise tähtsusega, siis peab riik tegema rohkem, et ettevõtteid välisturgudel ja neile sisenemisel nõustada ja toetada. Praktiliselt tähendab see, et igas Eesti kahepoolses välisesinduses on pädev majandusdiplomaat. Selle eeldus on, et majandusdiplomaatide koolitamisele ja täiendõppele pööratakse tõsist tähelepanu. Seejuures on mõistlik, et majandusdiplomaatia tegevused ja vastutus oleksid valitsussüsteemis taas ühes kohas ehk välisministeeriumis ega oleks jagatud erinevate ministeeriumite vahel, sest see hägustab vastutust ning nõrgestab majandusdiplomaatia kvaliteeti.

Lisaks tugevate majandusdiplomaatide olemasolule välisesindustes on vajalik regulaarselt korraldada presidendi, peaministri või ministri osalusega ettevõtjate nn ukseavamisvisiite riikidesse, kus on Eesti ettevõtjatel potentsiaalseid huve.

Kogu see valdkond vajab praegu riigi poolt erilist tähelepanu, sest seoses protektsionistlike meeleolude kasvuga nii USAs kui selle mõjul teistes riikides muutuvad tingimused paljudel turgudel keerulisemaks. Seega tuleb Eesti riigil oma ekspordivõimekuse tõstmise toetamiseks enam selgemalt ja süsteemsemalt panustada. Nii nagu teevad ka teised riigid. Muuhulgas on oluline ka näiteks Eesti osalemine Dubai EXPOl ning Eesti alaline kohalolek esinduse näol riikides, kus meil on tulevikus potentsiaalsed ekspordihuvid, kuid praegu Eesti esindus puudub. Näiteks peaks esindus olema Araabia poolsaarel ehk ilmselt Araabia Ühendemiraatides, USA läänerannikul, Kagu-Aasias, aga peaksime esindatud olema ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas.

Arktika tähendus muutub kiiresti

Teine valdkond, kus Eesti riigi otsustavamat tulevikku vaatamist on vaja, on Arktika. Seal Eestist mitte kaugel toimuvad seoses kliima soojenemise ja jää sulamisega suured muutused, mis avaldavad ka meile mõju. Jääkatte sulamine võimaldab ligipääsu Arktika uutele nafta- ja gaasileiukohtadele ning sellega kaasnevad ka võimalikud pinged riikide vahel nende hõlvamisel. Näiteks Venemaa on viimase kümnekonna aasta jooksul teinud suuri investeeringuid oma Arktikas asuvate relvajõudude arengusse. See puudutab nii sadamaid ja lennuvälju kui allveelaevu, laevu ja muidugi ka isikkoosseisu. Pidades silmas, et Arktikat on peetud pingevabaks piirkonnaks, siis tekib küsimus, miksVenemaa sellises olukorras nii suuri militaarinvesteeringuid teeb? Eks peamine põhjus ongi Arktika toimuvatel muutustel, mis võib ohtu seada ka selle piirkonna pingevaba staatuse.

Samuti on Arktikas jää taandumise tõttu muutumas laevatatavaks uued veeteed, millest üks olulisemaid on Aasiat Euroopaga ühendav meretee Põhja-Jäämerel piki Venemaa põhjarannikut. See on Euroopa ja Aasia vahel kolmandiku võrra lühem meretee kui senine peamine kaubatee lõunamerede ja Suessi kanali kaudu. Suured logistikafirmad on alustanud juba Põhja-Jäämere trassil proovisõite. Norra on aga alustanud uuringuid uue sadama rajamiseks Põhja-Norrasse, kust edasi oleks võimalik teekond läbi Soome Helsingini, siis Helsingi-Tallinna tunnel ning seejärel Rail Balticu raudtee mujale Euroopasse ning vastupidi.

Lisaks julgeolekule ja uutele navigatsioonivõimalustele on Arktikas toimuvatel protsessidel muidugi oluline keskkonnaalane mõju. Eelpool kirjeldatu tõttu peaks Eesti taotlema vaatlejaliikme staatust Arktika Nõukogus, kuhu juba praegu kuulub vaatlejana mitmeid meist lõunapoolseid Euroopa riike ning ka Aasia riike. Eestil oleks tark meile suhteliselt lähedal asuvas Arktikas aset leidvate protsessidega võimalikult hästi kursis olla.

Ja lõpetuseks on äärmiselt oluline, et välisteenistus püsiks tugev, initsiatiivikas ja professionaalne. Seda peab toetama nii Eesti seadusruum kui majanduslikud võimalused. On ju diplomaatia Eesti kaitsmise ja huvide esindamise eesliin, mille tõrgeteta toimimine vähendab ka Eestile rahvusvaheliste ebameeldivuste kaelalangemise tõenäosust.

Pildi allikas välisministeerium

The post Majandusdiplomaatia ja Arktika vajavad kiiret tähelepanu appeared first on Urmas Paet.

Sellel pildil olen kohas, kust algab Euroopa Liit. On hea teada, et septembris läbi viidud Eurobaromeetri uuringu tulemused näitavad, et inimeste toetus Euroopa Liitu kuulumisele on kõrgem kui kunagi varem. Eestis toetab ELi liikmelisust 74%, Euroopa Liidus keskmiselt 62% kodanikest, mis on viimase 25 aasta rekord.

Seda, et Eesti on Euroopa Liitu kuulumisest kasu saanud, arvab 88% eestlastest. ELis keskmiselt leiab 68%, et nende riik on liikmelisusest võitnud. See on kõrgeim toetusmäär, mida on mõõdetud alates 1983. aastast. Kõige enam tuuakse Eesti puhul välja kasu, mida kuulumine Euroopa Liitu on tähendanud majanduskasvule ja uutele töökohtadele.

Järgmiste Euroopa Parlamendi valimiste aega – Eestis 26. mai 2019 – teavad uuringu kohaselt ligi pooled eestlased. Peamisteks Euroopa Parlamendi valimiskampaania teemadeks peaks eestlaste hinnangul olema rändeteemad (53%), majanduskasv (47%) ning julgeolek ja kaitsepoliitika (40%).

Need on ka teemad, millega olen Euroopa Parlamendi liikmena tegelenud ning Eesti inimeste toetuse korral eelolevatel Euroopa Parlamendi valimistel olen valmis oma tööd jätkama.

The post Toetus Euroopa Liidule kasvab appeared first on Urmas Paet.

Igapäevasesse meediaruumi on justkui iseenesestmõistetavalt ilmunud tõdemus, et Euroopa Liit on jõudnud lagunemise eestuppa. See on üllatav, millise kerglusega seda võimalust käsitletakse avalikus aruteluruumis. Justkui oleks tegemist millegi igapäevase ja lihtsaga. Seda see aga kindlasti ei ole. Isegi vaid teoreetiliselt arutledes oleks ELi lagunemise näol tegemist ülikõrgete riskidega protsessiga ja seda ennekõike just geopoliitiliselt keerulises olukorras olevate riikide jaoks, sealhulgas Eestile.

ELi lagunemisvõimaluse arutelud said konkreetsema alguse Briti EList lahkumise referendumi järel ning said hoogu juurde Donald Trumpi Brexitit tunnustavatest ütlustest ning ka tuure võtva Prantsuse presidendivalimiste kampaaniaga. Jah, Euroopa Liidu ees on mitu keerulist probleemi – sisejulgeoleku ehk terrorismi-temaatika, põgenikeprobleem, Venemaa agressiivne käitumine, aeglane majanduskasv, sassis suhted Türgiga, Brexitist tulenevad keerulised eelseisvad kõnelused Suurbritanniaga, suhete paika loksutamine USAga. Samas ei ole ükski neist probleemidest põhjus ELi lagundamiseks, sest kokkuvõttes pole ühegi nimetatud probleemiga toimetulekuks ELi liikmesriikide võimalused üksi olles paremad.

Keskendudes ühele või teisele probleemile on uued EL-i vastased poliitilised jõud ometi suutnud mõnedes liikmesriikides oma toetust kasvatada. On see siis näiteks Holland, Prantsusmaa või ka Saksamaa. Kusjuures peamine teema EL-i vastaste jõudude arsenalis on immigratsioonivastasus. Justkui oleks EL tekitanud immigratsiooni neisse riikidesse. See on aga vale. Immigratsioon on aastakümneid olnud liikmesriikide rahvuslikus pädevuses ning EL pole siin olnud otsustaja. Ometi kõlbab selle teema emotsionaalne käsitlus peamiseks vahendiks, et suurendada ELi vastasust.

Selles olukorras tuleb korraks hinge tõmmata ja vaadata, kas ja mis ELi toimimise põhialustes on katki või kehvem võrreldes selle ajaga, mil ELi veel ei olnud.

Ei tasu unustada, et kogu ELi olemasolu aja jooksul ei ole ükski ELi liikmesriik teisega sõdinud. Võrdluseks Euroopa verine ajalugu enne ELi moodustamist. ELi ühisturg toimib  ja on andnud paljudele ELi riikide ettevõtetele suure võimenduse. ELi isikute vaba liikumine toimib. Isegi eurotsoon toimib ja sel on olnud distsiplineeriv mõju nii mõnegi riigi valitsusele.

EL on tänu oma 530 miljonile elanikule maailmas suur jõud ja oluline tegija, mida ei oleks üksi isegi Euroopa suured riigid – ei Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ega ka Suurbritannia. Seega kui rääkida päevakajalistest ELi muredest ja probleemidest, siis tuleks juurde panna ka taust ehk tõsiasi, et kõik ELi põhielemendid toimivad ning ei ole ühtki sellist probleemi, mis kaaluks üle ELi toimimise plusspoole. Kahjuks mulle näib, et selle terviku nägemine ja Euroopa põhjendatud enesekindlus on puudulik, kui žongleeritakse ELi võimaliku lagunemisega põhjustel, millest ükski ei kaalu üles ELi saavutatut.

Aga olgu, kui keegi soovib spekuleerida ELi lagunemise teemaga, siis oleks aus anda ka ettekujutus ELi-järgsest Euroopast. Kas ELi-järgses Euroopas kaob immigratsioonisurve? Lõpevad sõjad ja vägivald Euroopa vahetus naabruses? Terroristid leebuvad? Majandus puhkeb kiirele õitsengule? Kas Holland või Slovakkia või Eesti või ükskõik milline ELi liikmesriik saaks nende muredega üksi paremini hakkama, kui kaob ELi ühisturg ja koostöö paljudes teistes valdkondades?

ELi lagunemisest võidaksid kõige enam Euroopa-välised suurvõimud, kellele pole ELi olemasolu kunagi meeldinud, sest kui Euroopa riigid üksikult pole globaalselt konkurendid, siis EL tervikuna seda on.

Nii oleksid Hiina, Venemaa, India, Aafrika Liit ja kohati tundub, et ka mõned USA uue administratsiooni tegelased kindlasti rõõmsad, kui EL laguneks, sest üks konkurent oleks vähem. Pole ju mingi saladus, et näiteks Hiinale ja Venemaale pole EL kunagi meeldinud ning jõudumööda üritatakse seda nõrgestada. Vene propagandategevus seda eesmärki paljuski kannabki. Loodus aga teatavasti tühja kohta ei salli ehk ELi lagunemisel üritaksid ülejäänud maailma suurvõimud Euroopas kiiresti erineval moel oma positsioone tugevdada. Võib vaid ajaloolisest kogemusest tulenevalt arvata, milline riik üritaks end taaskehtestada näiteks praeguse ELi ida- ja kirdealadel ning ehk mujalgi.

Sellest tulenevalt pole mingi liialdus, et ELi tugevus ning Euroopa ja Ameerika koostöö on Eestile elulise tähtsusega. Kõik meie välispoliitilised sammud peavad olema sellele eesmärgile suunatud. Seega ka ELi eesistumise peaeesmärk peab Eestile olema, et iga otsusega, kõigi läbirääkimistega, mida Eesti eesistumise ajal tehakse, tuleb püüda ELi tugevdada.

Me elame lihtsustamise ajastul ning see võib kaasa tuua ka vigu. Isegi fataalseid vigu. Samas ei anna midagi nn Twitteri ajastu toomine ettekäändeks, miks sellisele lihtsustamisele mitte vastu astuda. 1930ndate Saksamaal polnud Twitterit, ometi valiti Hitler võimule.

Ma väga loodan, et Brexiti kõnelused ELi ja Suurbritannia vahel nurjuvad, sest Suurbritannia mõistab mingil hetkel, et neist kõnelustest tuleb ta välja nõrgemana, kui ta seda on täna. Olen, kindel, et Prantsuse ühiskonna kollektiivne mäluhoiab meeles, milline oli Prantsusmaa tragöödia 20. sajandi sõdades enne ELi loomist.

Ja muidugi alati tasub lihtsate lahenduste pakkujatelt küsida täpsustavaid küsimusi. Näiteks, milline oleks Euroopa ELi järel? Milline jõud ohjeldab siis neid riike ja ohte, mis Euroopale otsa vaatavad nii idast kui lõunast?

Eestlastel ja paljudel teistelgi rahvastel on tarkus, mille kohaselt ei maksa sülitada vanasse kaevu enne, kui uus valmis pole. ELi lagunemise mõttega mängimine lihtsalt igavusest või lühikesest mälust tulenevalt ei ole midagi sellist, mis tänases maailmas ühtki Euroopa rahvast paremale või turvalisemale järjele aitaks.

The post Mõttemäng ELi lagunemisest viib kurbmänguni appeared first on Urmas Paet.

Arktika on saamas senisest enam ka julgeoleku- ja energiapoliitika osaks ning ELil on aeg luua senisest terviklikum Arktika-suunaline poliitika, mis arvestaks Arktikas toimuva kõiki aspekte. See tähendab senisest rohkem läbimõeldud lähenemist kliimamuutuste, keskkonna- ja merendusalastele, sotsiaal-majanduslikele kui ka julgeolekualastele arengutele Arktikas.

Arktika on järk-järgult muutumas geopoliitiliselt olulisemaks. Geopoliitilised arengud selles piirkonnas mõjutavad ka julgeolekuolukorda Põhja-Euroopas ning maailmas laiemalt. Peame hoidma Arktika väheste pingetega piirkonnana ning ära tuleb hoida Arktika militariseerimine. Samas vajab see kõik läbimõeldud tegutsemist, mistõttu Euroopa Liidul on aeg hästi läbi mõelda, kuidas rahuliku Arktika jätkumisse panustada.

ELil on võimekus olemas, et aidata kaasa võimalike julgeolekuprobleemide lahendamisele ja konfliktide ennetamisele. Näiteks peaks EL koostöös liikmesriikidega kaasa aitama tsiviiljulgeoleku mehhanismide rajamisele ning kriiside ja katastroofide ohjamise võimekuse ning otsingu- ja päästeoperatsioonide taristu tõhustamisele.

Ühtlasi on ELil pikaajaline kogemus Arktika piirkonnaga, mis annab head eeldused senisest suurema panuse andmiseks piirkonna arengusse. EL soovib saada Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse, kuigi on ka juba praegu de facto Arktika Nõukogus vaatlejaks. Võttes arvesse, et EL on Arktikaga seoses juhtiv rahastaja maailmas, oleks mõistetav, et EL saaks Arktika Nõukogus silmapaistvama vaatleja staatuse.

Olen koos Soome europarlamendi saadiku Sirpa Pietikäineniga EL-i Arktika-suunalise raporti autor. Geopoliitika, rahvusvahelise koostöö ja julgeolekuprobleemide kõrval käsitleb raport ka kohalike kogukondade küsimust, keskkonnaprobleeme ja vajadust võidelda kliimamuutuste vastu.  Raport on kavas Euroopa Parlanendis hääletusele panna veebruari lõpus.

The post Euroopa Liit vajab Arktika suunal tegevuskava, mis hõlmaks ka julgeolekut appeared first on Urmas Paet.

The post USA uue presidendi välispoliitika saab olema pragmaatilisem ja suurte jõukeskuste keskne appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Parlament võttis tänasel täiskogu istungil vastu minu koostatud raporti Euroopa kaitsekoostöö arendamisest (European Defence Union). 369 europarlamendi saadikut hääletas poolt, 255 olid vastu ning 70 jäi erapooletuks.

Seoses Euroopa julgeolekuolukorra halvenemisega on ülim aeg hästitoimiva Euroopa kaitsekoostöö ülesehitamiseks. Täna vastuvõetud raport annab selleks suunised. Muuhulgas soovitab raport ELi riikidel sarnaselt NATO liikmesriikidele seada oma eesmärgiks 2% SKPst kulutamise kaitsele, NATO infrastruktuuri nagu kasarmute, teede jne toetamist ELi poolt, kaitsetööstuse koostööd ja arendamist ning kaitseväe-Schengeni loomist.

Viimasel ajal on järjest enam ELi liikmesriike üles kutsunud efektiivsemale ja tihedamale kaitsekoostööle. On selge, et praegu on õige hetk hästitoimiva Euroopa kaitsekoostöö ülesehitamiseks.

NATO roll oli, on ja jääb tähtsaks. Ka pole põhjust rääkida, et tihedam ELi kaitsekoostöö justkui nõrgestaks NATOt. See lihtsalt pole nii, vaid on hoopis vastupidi – NATO on aastaid soovinud ELis näha partnerit, kes suudaks NATOt täiendada ja oma võimekustega toetada.

Euroopa saab ja peab oma turvalisusesse panustama senisest rohkem enne, kui on liiga hilja. Peame muutuma kaitsevaldkonnas senisest palju proaktiivsemaks.

The post Euroopa Parlament võttis vastu raporti Euroopa kaitsekoostöö tihendamise kohta appeared first on Urmas Paet.

Tutvustasin täna Euroopa Parlamendi täiskogu istungil enda koostatud Euroopa kaitsekoostöö raportit.

Seoses Euroopa julgeolekuolukorra halvenemisega on ülim aeg hästitoimiva Euroopa kaitsekoostöö ülesehitamiseks. Euroopa julgeoleku olukord on läinud järjest hapramaks, kuivõrd Euroopa naabruskond on muutunud paaril viimasel aastal ebastabiilsemaks ja ettearvamatumaks. Need arengud on Euroopale riskantsed. See tähendab, et Euroopa peab iseenda kaitsmiseks ja turvalisuse suurendamiseks tegema palju rohkem kui seni.

Suurem osa ELi liikmesriike on viimase 30 aasta vältel vähendanud oma kaitsekulutusi, liikmesriikide omavaheline kaitsekoostöö on seni olnud küllaltki juhuslik ning Euroopa loodab kaitseküsimustes jätkuvalt NATO võimekusele ja USA toetusele.

Viimasel ajal on aga mitmed ELi liikmesriigid üles kutsunud efektiivsemale ja tihedamale kaitsekoostööle. On selge, et praegu on õige hetk hästitoimiva Euroopa kaitsekoostöö ülesehitamiseks.

Homme, 22. novembril hääletab Euroopa Parlament Euroopa kaitseliidu raporti üle. Selle raportöörina soovitan ELi riikidel sarnaselt NATO liikmesriikidele seada oma eesmärgiks 2% SKPst kulutamise kaitsele, NATO infrastruktuuri nagu kasarmute, teede jne toetamist ELi poolt ning kaitseväe-Schengeni loomist.

NATO roll oli, on ja jääb tähtsaks. Ka pole põhjust rääkida, et tihedam ELi kaitsekoostöö justkui nõrgestaks NATOt. See lihtsalt pole nii, vaid on hoopis vastupidi – NATO on aastaid soovinud ELis näha partnerit, kes suudaks NATOt täiendada ja oma võimekustega toetada.

Euroopa saab ja peab oma turvalisusesse panustama senisest rohkem enne, kui on liiga hilja. Peame muutuma kaitsevaldkonnas senisest palju proaktiivsemaks.

The post Praegu on ülim aeg alustada toimiva Euroopa kaitsekoostöö ülesehitamist appeared first on Urmas Paet.

Olen määratud ELi-Arktika suhete raportööriks Euroopa Parlamendis. Sellega seoses toimunud ELi-Venemaa parlamentaarse koostöö delegatsiooni kohtumisel ütlesin, et olukord Arktikas on lühikese ajaga märkimisväärselt muutunud ning riskid kasvanud.

Euroopa Liidul oleks ekslik käsitleda Arktikat, kui igavesti rahulikku ja teistest rahvusvahelistest sündmustest puutumatut piirkonda. Eelkõige peame enam rõhku pöörama keskkonnakaitsele ja julgeolekuküsimustele.

Julgeolekumõõdet Arktikas on seni liiga vähe käsitletud. Ka tänavu kevadel avaldatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse Arktika-teemaline ühisteatis ei käsitle julgeolekut ega geopoliitikat üldse.  Seda enam peab Euroopa Parlament oma raportis julgeolekumõõdet käsitlema ja nõudma ka korralikku ELi Arktika-suunalist strateegiat.

Euroopa huvi on, et Arktika jääks madala riskiastmega piirkonnaks, kuid see ei tähenda, et silmi võiks sulgeda näiteks Venemaa tegevuse osas oma arktiliste piirkondade suuremal militariseerimisel.

Ka Ukraina sündmused kajastuvad Arktika-poliitikas, sest Venemaa vetostas Euroopa Liidu vaatlejastaatuse Arktika Nõukogus just ELi kriitika tõttu Venemaa sekkumisele Ukrainas.

Arktikaga seotud arengud on nii julgeoleku-, energia- kui keskonnavallas ka Eestile väga olulised. Arktikaga seotud geopoliitilised arengud mõjutavad julgeolekuolukorda kogu Põhja-Euroopas ja laiemalt. Oluline on järjepidevalt jälgida ja analüüsida Arktikaga seotut, eelkõige poliitilisest ja sõjalisest, kuid ka majanduslikust küljest, eriti mis puudutab nafta ja gaasi leiukohti ja nende kasutuselevõtmist ning laevandust ja meretranspordi koridore.

The post Arktikaga seotud julgeoleku- ja keskkonnariskid mõjutavad ka Eestit appeared first on Urmas Paet.

Olen kindel, et otsused mõni välisesindus sulgeda ja välisministeeriumi koosseisu kärpida ei tulnud välisministeeriumile lihtsalt. Ilmselt ei jäänud neil rahaliselt praegusel hetkel muud üle. Samas saavad siin kogu valitsus ja ka riigikogu Eesti välisteenistusele ehk Eesti riigi välissuhtlusele appi tulla, et praegustel turbulentsetel aegadel ei peaks välisteenistuse nõrgestamisega riskima. Eesti välisteenistuse kärpimiseks ja esinduste sulgemiseks pole praegu lihtsalt õige aeg.

Aastaid on kinnitatud ja see on ka ühiskonnas laialt levinud arusaam, et Eesti julgeoleku tagamine on peaülesanne. Samas on selge, et samavõrd, kui kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude tegevus kannab seda eesmärki, on see ka diplomaatia ehk välisteenistuse ülesanne. Kellelgi ei tule pähegi Eesti kaitsekulusid kärpida, ometi välisteenistuse kallale minnakse – olgugi, et tegemist on sama mündi pooltega. Seega selles kontekstis tuleks kaitsekulusid ja diplomaatia eelarvet käsitleda samas võtmes. Mõlemal on oluline roll Eesti julgeoleku kindlustamisel.

Teiseks ei ole praegu kindlasti majanduskriisi, mis teeks välisteenistuse kokkutõmbamise paratamatuks. Sellist möödapääsmatut olukorda lihtsalt ei ole.

Kolmandaks seisab Eestil hiljemalt poolteise aasta pärast ees esimene ELi eesistumine. Ka välisteenistustel ja välisesindustel on selles oluline osa, sest saatkonnal asukohariigis on eesistujariigi jaoks väga oluline roll.

Neljandaks majandus ja eksport. Eesti majanduskasv pole nii kiire, kui me sooviksime ja oluline komponent majanduskasvu suurendamisel on eksport. Saatkondadel on aga oluline potentsiaal uute eksporditurgude leidmisel ja kinnistamisel ning meie ettevõtete abistamisel. Need on neli üldist ja põhilist põhjust, miks ma Eesti välisteenistuse kärpimist nii Tallinnas kui välisesindustes praegusel ajal õigeks ei pea.

Nüüd konkreetsemalt välisesindustest, mida sulgeda kavatsetakse. Nii plaanitakse kinni panna vaevalt kaks aastat vana saatkond maailma ühes suuremas riigis Brasiilias. Brasiilia ei ela praegu läbi küll viimase aja parimaid aegu, kuid mõne aja pärast järgneb langusele tõus. See puudutab 208 miljoni elanikuga Brasiilia rolli nii rahvusvahelises poliitikas kui majanduses. Ei saagi eeldada, et alles tegevust käivitav saatkond saab ja suudab kõik talle pandud ülesanded nii napi ajaga täita. Brasiilia mängib praegu ja tulevikus järjest olulisemat rolli ka maailmapoliitikas, olles Lõuna- Ameerika kõige võimsam riik. Teiseks, pigem varem kui hiljem pöördub Brasiilia rohkem kui 200 miljoni tarbijaga suur majandus tõusule ning avaneb senisest rohkem. Sel hetkel oleks mõistlik kohal olla. Kolmandaks on nii Brasiilias kui kogu Lõuna-Ameerikas kasvamas Eesti reisijate arv, kes aeg-ajalt tuge vajavad. Ka on oma saatkond Brasiilias ainuke Eesti riigi esindus kogu Ladina-Ameerikas ning sellelgi on oma tähtsus ja tähendus. Lisaks avas Brasiilia mõni aasta tagasi ainukesena Balti riikidest saatkonna Tallinnas, kust katab ka Lätit ja Leedut. Üks eeldusi selleks otsuseks oli ka see, et Eesti avab oma esinduse Brasiilias. Brasiilia on ka riik, kes katab Eestist teisi Balti riike, ülejäänud teevad seda üldjuhul Riiast, Helsingist ja Stockholmist.

Ettevalmistusprotsess saatkonna avamiseks vaid kaks aastat tagasi Brasiilias kestis aastaid ning nõudis nii aega, kui ressurssi ja oli mõeldud pikaajalise investeeringuna Eesti ainukesse saatkonda kogu Lõuna-Ameerikas. Ja seda nii välispoliitilises plaanis, meie ettevõtjate nõustamise ja toetamise mõttes väga suurele turule sisenemisel kui kodanike abistamise mõttes. Ei saa eeldada, et paari aastaga suudab värskelt avatud esindus kõik ülesanded täita, kui vaatame näiteks Soome väliskaubandussuhteid nii Ladina-Ameerikas kui teistes maailma piirkondades, siis on selle võrgustiku ülesehitamine nõudnud mõningatel juhtudel aastakümneid kannatust, enne kui stabiilset tulu on hakanud tulema. Ilmselt pole kahe aastaga kadunud ka põhjused, millele tuginedes valitsus otsustas saatkonna avada.

Ohus on ka Eesti ainukese Kesk-Aasia saatkonna ehk Astanas oleva saatkonna tulevik. See saatkond on kaks korda vanem kui meie esindus Brasiilias ehk viis aastat. Lisaks samalaadsetele väliskaubandusteemalistele põhjendustele on Kesk-Aasia piirkond, kus Eesti saab ja peab andma lisaväärtust ka kogu ELi välispoliitikale Kesk-Aasias. Seda põhjusel, et meil on Venemaa tundmine, mis seda piirkonda otseselt mõjutab, arusaam sealsetest protsessidest ning paljudel diplomaatidel jätkuvalt ka vene keele oskus, mis Kesk-Aasias on oluline. Seega lisaks kahepoolsetele poliitilistele ja majandussuhetele nii Kasahstani kui teiste Kesk-Aasia riikidega Kõrgõzstaniga, Turkmenistaniga ja Tadžikistaniga, mida Eesti saatkond Astanas katab, on selle saatkonna kaudu Eestil võimalik olla Kesk-Aasia poliitika kujundamisel kasulik ka teistele ELi ja NATO riikidele. See oleks selge Eesti lisaväärtus ka teiste meie partnerite silmis. Maailmas pole just palju piirkondi, kus Eestil oleks potentsiaal midagi sellist ka meie partneritele pakkuda, näiteks olles NATO kontaktsaatkond. Seega pean saatkonna aktiivset olemasolu Kesk-Aasias nii Eesti ettevõtjatele kui meie aktiivsele välispoliitikale ja meie liitlastele oluliseks.

Mis puudutab konsulaadi sulgemist Šanghais, siis jah, osa tööst on võimalik ära teha saatkonnast Pekingis, kuid siinkohal tasub muuhulgas silmas pidada ka Riigikogu väliskomisjoni järjekindlat seisukohta, et Eesti esinduste võrgustikku Aasias tuleks pigem uute turgude saamisel tugevdada.

See kõik nõuab aega ja järjekindlust. Lisaks ei soovi ma, et Eestis jääb veelgi vähemaks teiste riikide kohalolekut ehk saatkondi. Paraku suure tõenäosusega sulgeb Brasiilia oma saatkonna Tallinnas kui Eesti sulgeb oma ainukese esinduse Ladina-Ameerikas ehk Brasiilias. Rahvusvaheliste suhete ja nende aluseks oleva usalduse võitmine on aastate ja aastakümnete pikkune tegevus.

Mul on hea meel, et paar saatkonda on napilt pääsenud kärpekirve alt, kuid peamine on, see, et kõigi praeguste kriiside ajal – Venemaa agressiivsus, Brexitiga seotud segadused ja ettearvamatus, julgeoleku- ja terrorismikriis, põgenikekriis – ei ole õige nõrgestada välisteenistust. Ei välisministeeriumit Tallinnas ega välisesindusi ehk Eesti kohalolu mujal maailmas ja selle kaudu teiste riikide kohalolu Eestis. Ma vaga loodan, et kogu valitsus ja riigikogu ei jäta välisministeeriumit selle keerulise olukorraga üksi. Riigieelarve on teatavasti poliitiliste valikute tegemise koht, mitte vaid matemaatiline paratamatus.

The post Välisteenistus ja kaitsevõime on ühe ja sama mündi küljed appeared first on Urmas Paet.

Ütlesin Euroopa Komisjonile saadetud pöördumises, et kuivõrd julgeolekuolukord on Euroopa Liidu vahetus naabruses pingestunud, on oluline, et EL tervikuna ja liikmesriigid pööraksid rohkem tähelepanu kaitsevõimele. ELil on kohane soovitada oma liikmesriikidele kaitsekulude adekvaatset taset, arvestades järjest keerulisemaks muutuvat julgeolekuolukorda.

Euroopa Komisjoni asepresident Federica Mogherini vastas, et kuigi erinevalt NATOst puudub ELil kindel kokkulepitud kaitsekulutuste tase, on see teema siiski juba mõnda aega päevakorras olnud.

Tema sõnul on ELi liikmesriikidel praegu võimalik lähtuda 2007. aastal heaks kiidetud koostööl põhinevatest vabatahtlikest ja ühistest kaitsekulutuste sihttasemetest. “Nende sihttasemete kohaselt tuleks 20% kogu kaitsekulutustest suunata varustuse hankimisele, millest 35% Euroopa koostöö raames toimuvale varustuse hankimisele,” ütles Mogherini. “Lisaks tuleks 2% kogu kaitsekulutustest suunata teadusuuringutele ja tehnoloogiale, millest 20% teadusuuringutele ja tehnoloogiale Euroopa kaitsepoliitika koostöö raames,” lisas ta.

Mogherini sõnul on kaitsekulutuste taseme määramine selgelt iga ELi liikmesriigi eesõigus. “EL võimaldab julgeoleku- ja kaitsealast koostööd kooskõlas aluslepingutega, austades seejuures liikmesriikide pädevust kaitse valdkonnas,” lisas ta.

EL on Mogherini sõnul käsitlenud järjest keerulisemaks muutuvat julgeolekuolukorda ja liikmesriikide ebapiisavaid kulutusi, nagu näiteks teadusuuringud kaitsevaldkonnas.

The post ELi riigid peavad kaitsekulutuste taseme ühtlustama appeared first on Urmas Paet.