Sõjalaevade vastasseis Aasovi merel tõi Venemaa sõja Ukraina vastu taas korraks maailma meediapilti, kuigi sõda ja inimeste hukkumine pole seal kogu viimase nelja ja poole aasta jooksul lakanud. Paraku on lihtsalt nii, et juba mõnda aega kestnud konfliktid kipuvad unustusse jääma.

Rohkem kui neli ja pool aastat pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ning vaenutegevuse algust Donbassis, kannatab Ukraina aga ikka Venemaa agressiooni all. Kestvat vaherahu pole kordagi õnnestunud saavutada ning igal nädalal hukkub kahekohaline arv inimesi. Minski protsess pole andnud mingeid konkreetseid tulemusi, välja arvatud umbes 300 vangi vahetamine aasta tagasi. Initsiatiiv saata piirkonda ÜRO rahuvalvejõud pole samuti kuhugi jõudnud. Moskva pole ilmutanud mingeid märke olukorra lahendamise suunas ning ootab praegu märtsis toimuvate Ukraina presidendivalimiste tulemusi.

Donetski separatistide juhi Zahartśenko tapmine selle aasta augustis ei avaldanud julgeolekuolukorrale otsest mõju, kuid Moskva kasutas seda uue poliitilise protsessi käimalükkamiseks. Nimelt viidi Ida-Ukrainas 11. novembril läbi nn valimised, mida ükski riik ei tunnustanud, kuid mille eesmärk oli tugevdada kohapealset poliitilist identiteeti.

Venemaa on jätkanud ka samme täieliku kontrolli saavutamiseks kogu Aasovi mere üle. Kertśi silla avamine mais tegi võimatuks teatud tüüpi laevadele Ukraina Aasovi mere sadamatesse sisenemise. Suvest alates on Venemaa viinud läbi põhjalikku kontrolli Ukraina sadamatesse minevatele ja sealt tulevatele kaubalaevadele, seejuures on kontrollitud rohkem kui tuhandet ELi liikmesriikide lipu all sõitvat laeva. Need piirangud on halvasti mõjunud Ukraina kagupiirkonna majandusele.

Alates Krimmi okupeerimisest on Venemaa suurendanud seal oluliselt sõjalist kohalolekut ning suurendanud repressioone nende suhtes, kes ei pea okupatsioonivõime seaduslikuks. Teravnenud on ka Vene poolt vahistatud poliitvangide küsimus, näiteks Oleg Sentsovi juhtum.

Donbassis on alates sõja algusest 2014. aastal tapetud üle 10 000 inimese ja 24 600 on saanud vigastada. Maapinda paigutatud suure hulga miinide tõttu hukkuvad tsiviilisikud ning ulatuslikud mineeritud alad takistavad ka piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut.

2,5 miljonit põgenikku

Niigi kehv humanitaarolukord on viimastel kuudel veelgi halvenenud rünnakute tõttu tsiviilinfrastruktuurile ning ka vähenenud rahvusvahelise abi tõttu. Humanitaarligipääs separatistide kontrolli all olevatele aladele on piiratud. Eriti kehv on olukord tervishoiu ja toiduga varustamise osas. Sõda on praeguseks tekitanud Ukrainas 1,5 miljonit sisepõgenikku ning umbes miljon välismaale lahkunud põgenikku. 3,4 miljonit inimest mõlemal pool rindejoont sõltuvad otseselt humanitaarabist.

Sõja ja anneksiooni sotsiaalmajanduslikud tagajärjed on ulatuslikud. Vene kontrolli all olevate alade ning muu Ukraina vahel kehtib kaubandusblokaad ning edasine poliitiline ja majanduslik isolatsioon teineteise osas süveneb.

Kahed valimised

Järgmisel aastal on Ukrainas nii presidendi- kui parlamendivalimised, vastavalt märtsis ja oktoobris. Sisepoliitiline olukord on Ukrainas küllaltki stabiilne. Samas näitab viimaste kuude trend siiski presidendi ja tema poliitilise jõu toetuse langust ning populistlike jõudude, seal hulgas Julia Timośenko toetuse tõusu.

Hoolimata majandusolukorra stabiliseerumisest viimastel aastatel, on Ukraina majanduse riskid seotud makrorahandusliku ebastabiilsusega, sest kätte hakkavad jõudma suurte kohustuste tagasimaksmise tähtajad. Suurem osa elanikkonnast on väga madala elatustasemega, mida muuhulgas süvendasid kiire inflatsioon ning grivna devalveerimine viimastel aastatel. Korruptsioonivastane võitlus, maareform ja gaasihindade viimine turuhinnale on esmased tingimused, et saada ka edaspidi Rahvusvahelise Valuutafondi abi.

Hoolimata paljudest raskustest on reformid Ukrainas siiski jätkunud. Olulised on muudatused hariduse, pensionide ja tervishoiuvaldkonnas, et väljuda Nõukogude sotsiaalsüsteemist. Juunis võttis Ukraina parlament vastu märgilise tähtsusega julgeolekusektori reformi, mille põhimõte on parlamentaarse kontrolli kehtestamine julgeolekuaparaadi üle. See protsess peab siiski jätkuma ning muuhulgas tuleb põhjalikult reformida Ukraina julgeolekuteenistust. Kohtusüsteemi reform liigub liiga aeglaselt ning prokuratuuri pole korralikult reformitud. Samas ka korruptsioonivastane võitlus pole andnud veel piisavalt tulemusi.

Vaatamata seadusruumi täiustamisele, on energiasektori reformid olnud napid, sest on põrkunud oligarhide huvidele ja vastuseisule. Suuremat hoogu pole sisse saanud ka suurte riigiettevõtete erastamine. Seda lihtsustav seadus võeti sel aastal vastu ning nüüd tuleb jõuda ka teostamisele.

Suhetes Euroopa Liiduga on Ukraina praegune juhtkond ilmutanud huvi edasi liikuda ning ühtlustada Ukraina seadusi ELi omadega ennekõike energia-, tolli- ja digivaldkonnas.

Samas on selge, et Ukraina muutuste kiirusele paneb oma pitseri ettearvamatu sõjaolukord suhetes Venemaaga ning Venemaa edasised sammud. Mäletatavasti teatas Vene president Putin, et suhted Ukrainaga ei hakka muutuma kuni ametis on Venemaale sobimatu praegune juhtkond. Seega halbu sõnumeid on sellest piirkonnast veel tulemas ja jätkuval sõjal Ukraina vastu ei tohi lasta pidevalt kõikjalt mujalt tulevate uudiste voo alla kaduda. Demokraatlik maailm ja seal hulgas Eesti peavad olema Ukrainale toeks seni kuni selle riigi vastu suunatud sõda ja rahvusvahelise õiguse rikkumine lõppeb.

The post Sõjas Ukraina vastu hukkub iga päev inimesi appeared first on Urmas Paet.

Saatsime Euroopa Parlamendi saadikutega ühiselt kirja Venemaa presidendile Vladimir Putinile, milles nõuame, et krimmitatarlaste juht ja esinduskogu Medžlis endine aseesimees Ilmi Umerov vabastatakse viivitamatult psühhiaatriahaiglast ja et talle tagatakse asjakohane arstiabi.

Kirja ajendiks oli uudis, et tõsiselt haige Ilmi Umerov paigutati tänavu 18. augustil sunniviisiliselt tavalisest haiglast Simferopolis asuvasse psühhiaatriahaiglasse. Vene võimude käitumine meenutab Nõukogude Liidu aegset taktikat, kui poliitilised dissidendid saadeti psühhiaatrilisele sundravile, et neid vaikima sundida. Selline tegevus on inimõiguste rikkumine. Ilmi Umerov tuleb viivitamatult psühhiaatriahaiglast vabastada ja talle tuleb tagada vajalik arstiabi.

Lisaks viitasime oma kirjas krimmitatarlaste olukorra jätkuvale halvenemisele okupeeritud Krimmis. Vene võimud keelasid krimmitatarlaste täitevorgani Medžlis tegevuse, Krimmi ebaseadusliku annekteerimise vastaste tagakiusamine, isikute jäljetud kadumised, millele ei järgne põhjalikku uurimist, ja meediaväljaannete sulgemine on kõigest mõned näited hirmuõhkkonnast, mille Vene võimud on Krimmis loonud.

Euroopa Liit jääb kindlaks Krimmi ebaseadusliku okupeerimise ja annekteerimise mittetunnustamise poliitikale.

The post Euroopa Parlamendi liikmed nõuavad krimmitatarlaste juhi vabastamist psühhiaatriahaiglast appeared first on Urmas Paet.

Tegin täna oma sõnavõtus Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis ettepaneku esitada 2016. aasta Sahharovi preemia kandidaadiks krimmitatarlaste liider Mustafa Džemilev.

Eesti Inimõiguste Instituut pöördus Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete poole ettepanekuga pakkuda Sahharovi preemia kandidaadiks välja Džemilev.

Mustafa Džemilevi nomineerimine kaalukale inimõiguste auhinnale oleks tunnustus mitte ainult Džemilevile ja tema tööle krimmitatarlaste õiguste eest seismisel, vaid Euroopa Liidu sõnum kõigile krimmitatarlastele, et EL ei ole neid unustanud ning mõistab hukka Krimmi okupeerimise.

Krimmitatarlaste olukord on järjest halvenenud pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. Löögi alla on sattunud ka krimmitatarlaste täitevorgan Mejlis, mitmetel krimmitatarlaste liidritel, nende hulgas Mustafa Džemilevil on keelatud Krimmi siseneda. Möödunud aastal sunniti sulgema krimmitatarlaste meediakanal ATR, mis on nende jaoks oluline oma keele ja kultuuri säilitamisel.

Krimmi ebaseaduslik annekteerimine Venemaa poolt ja Venemaa tegevus Ukrainas ei tohi jääda muude sündmuste taustal tagaplaanile. Krimmi okupeerimine on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning Krimm tuleb tagastada Ukrainale.

Euroopa Parlamendi liikmed arutasid täna Strasbourgis täiskogu istungil krimmitatarlaste inimõiguste olukorra üle.

Euroopa Parlament tunnustab Sahharovi auhinnaga isikuid, kes on väljapaistval moel aidanud kaasa võitlusele inimõiguste eest. Auhinda antakse välja 1988. aastast. Kandidaate võivad esitada fraktsioonid või vähemalt 40 Euroopa Parlamendi liiget.

The post Krimmitatarlaste juht Mustafa Džemilev oleks väärikas kandidaat Sahharovi preemiale appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Parlament arutas tänasel täiskogu istungil Strasbourgis inimõiguste, eelkõige krimmitatarlaste olukorda Krimmis. Resolutsiooni ajendiks oli krimmitatarlaste järjest halvenev olukord Venemaa poolt annekteeritud Krimmis.

Piirkonnas on teateid inimeste kadumisest, piinamisest ja Vene anneksiooni vastaste ning opositsiooni liikmete süstemaatilisest kiusamisest.

Suurem osa repressioonidest on suunatud krimmitatarlaste vastu. Löögi alla on sattunud ka krimmitatarlaste täitevorgan Mejlis, mille kahel juhil ja osadel liikmetel on keelatud Krimmi siseneda. Möödunud aastal sunniti sulgema krimmitatarlaste meediakanal ATR, mis on nende jaoks oluline oma keele ja kultuuri säilitamisel.

Krimmi annekteerimine on põhimõtteline rahvusvahelise õiguse rikkumine. Venemaa vastutab selle eest, et kõigi, ka vähemusrahvuste õigused, oleksid Krimmis tagatud.

The post Krimmi annekteerimine Venemaa poolt on halvendanud krimmitatarlaste olukorda ja õigusi appeared first on Urmas Paet.

Krimmi annekteerimisest Venemaa poolt möödus just aasta. Et tegemist on väga põhimõttelise rahvusvahelise õiguse rikkumisega, ei ole mõtet siinkohal üle korrata. Küll aga on päevapoliitiliselt jätkuvalt äärmiselt tähtis, et kogu rahvusvaheline tähelepanu ja võimalik leplikus ei piirduks Ida-Ukrainas toimuvaga. Et kui Venemaa peaks imekombel Ukraina idaosast taanduma, siis kõik hingavad kergendatult ning Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid lõpetatakse. Ja Krimm jääb lihtsalt kurvaks reaks lääneriikide ja rõõmsaks peatükiks vene ajalooraamatutes. Sellist võimalikku olukorda võib juba praegu nii mõnegi Euroopa riigi juhtide puhul tunnetada. Krimmi ei tohi unustada ega seal juhtunut ka vaikimisi aktsepteerida.

Samas on lisaks suurele ja põhimõttelisele küsimusele ehk Krimmi jõuga Ukraina küljest ära rebimisele viimase aasta jooksul toimunud ka igapäevane tragöödia nende suhtes, kes Krimmis Vene ülemvõimuga leppida ei ole tahtnud. Nii on Krimmi inimõiguste organisatsiooni vahendatud pilt sel poolsaarel viimase aasta jooksul toimunust väga inetu.

Suur surve on ukraina ja krimmitatari identiteedikandjate suhtes. Järjest enam koole on läinud või läheb üle vene keelele. Ühe aastaga on ukraina keeles õppivate tudengite arv langenud kuus korda 12694-lt 1990-le. Ukraina keeles õppivate kooliõpilaste arv on aastaga vähenenud neli korda 162764-lt 39150-le.

Veel tegutseb 14 krimmitatari kooli, kuid need on pideva surve all.
Eriti raskesse olukorda ongi pandud krimmitatarlased, kes on sattunud uute võimude surve alla, sest ei kiitnud häälekalt kaasa Krimmi liitmisele Venemaaga. Krimmitatarlaste liidri Mustafa Džemiljevi sõnul korraldavad uued võimud krimmitatarlaste juures regulaarseid läbiotsimisi, et tekitada hirmu ja inimesi alla suruda. Vahistamiste aluseks on tihti nn keelatud kirjandus, mille omamine on karistatav. Erilise surve all on krimmitatarlaste liidrid, keda vahistatakse või saadetakse neid maalt välja. Nii on juhtunud ka krimmitatarlaste liidri Dźemiljevi endaga, kellele Vene võim kehtestas viieaastase sissesõidukeelu ning kes ei saa seetõttu koju tagasi pöörduda juba ligi aasta.

Mitmed inimesed on kadunud või arreteeritud. Kõige selle tulemusel on 20000 inimest, kellest pool on krimmitatari kogukonnast, piirkonnast lahkunud. Samas on Vene juhtkonnal probleem, et krimmitatarlaste juhiks pole leitud nn Kadõrovit, kes oleks Vene juhtidele täielikult lojaalne. Ometi on Vene juhid püüdnud rakendada ka Tatarstani ja Baškiiria juhte krimmitatarlasi mõjutama.

Krimmi sündmuste kontekstis on eriti küüniline, et karistatav on Venemaa territoriaalse terviklikkuse kahtluse alla seadmine ning muidugi käsitleb Vene võim Krimmi Venemaa osana. Seega mahub Krimmi Ukrainale tagasiandmise soovimine karistuse alla.

Samuti survestatakse kõiki Krimmi elanikke võtma Vene passi. Need, kes seda ei tee, ei saa töötada riigipalgalistel kohtadel ning neile antakse ametlikult välismaalase staatus ja ajutine elamisluba, mis võimaldab neid inimesi väga hõlpsalt ka oma elukohast välja saata.

See kõik on andnud tulemusi. Vene statistikaameti info kohaselt loobus Vene passi saamisest kõigest 3500 inimest. Neid tatarlasi, kes soovivad oma esiisade maale Krimmi naasta Kesk-Aasiast või mujalt, ei lasta lihtsalt sisse. Kriitiliselt mõtlevatel kohalikel on suur kasvav mure, et varasemast avatud ja vähemalt suviti rahvusvahelisest Krimmist saab pikaks ajaks suletud külmutatud konflikt nagu Mägi-Karabahhiast.

Need on mõned näited nüüd ja praegu Krimmis aset leidvatest inimõiguste rikkumistest, mille eesmärk on võimalikult kiiresti kinnistada okupeeritud alal Vene võim. Sellele lisanduvad sõjalised ambitsioonid Krimmi relvastamisest ja ka tuumarelvade võimalikust paigutamisest Krimmi.

Eelmise aasta detsembri lõpus volitas Vene president Putin valitsust ja teaduste akadeemiat koostama Krimmi ajaloo kohta „põhjapanevat teadustööd“. See peaks valmis saama 2017. aasta 1. detsembriks ning vastutab selle „teaduse“ eest peaminister Medvedev. Kõike seda on eelmise sajandi kümnenditel juba nähtud.

Krimmi ei tohi demokraatlik maailm unustada ei igapäevaselt ega põhimõtteliselt. Läbi sõrmede ei saa vaadata ei igapäevastele inimõigusterikkumistele ega suuremastaabilisele rahvusvahelise õiguse ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse rikkumisele. Nii ei või Euroopa riigijuhtidel ega kellelgi teisel lasta tekkida illusiooni, et ebamugavatest sanktsioonidest pääsemiseks piisab vaid Venemaal Ida-Ukrainas mitte nii nähtavalt tegutseda. Ilma Krimmi sündmusteta ja tollase suhtelise vaikuseta poleks nüüd ka Ida-Ukraina tapatalguid, miljonit põgenikku ja teiste tapetute seas ka 296 Malaisia lennukompanii lennukis olnud inimest. Inimest.

The post Krimm ei ole unustatav appeared first on Urmas Paet.

Ütlesin täna sõnavõtus Brüsselis Euroopa Parlamendi täiskogus hääletusel olnud ELi 1,8 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale, et sellega näitab EL selget toetust Ukraina reformidele.

Ukraina on väga keerulises olukorras, kuivõrd püüab vajalikke reforme ellu viia ajal, kui riigi idaosas on käimas relvakonflikt ja osa Ukraina territooriumist – Krimm – on ebaseaduslikult annekteeritud Venemaa poolt. Raskendavateks oludeks on veel ka Venemaa-poolsed kaubanduspiirangud ning Ukraina-Venemaa vahelise maagaasivaidluse ägenemine. Ukrainas on kriitilise tähtsusega reformideks muuhulgas võitlus korruptsiooniga, ettevõtluskeskkonna parandamine, uuendused sisejulgeolekuasutustes, maksureform ning ümberkorraldused energiasektoris.

EL kinnitab Ukrainale täiendava makromajandusliku abi andmisega, et on valmis olema toeks nendele riikidele, kes majanduslikult ja poliitiliselt rasketel aegadel viivad ellu riigile vajalikke reforme. Me oleme rõhutanud muudatuste vajalikkust Ukrainas ning selle kõrval on oluline ka tegudega näidata, et võtame oma poliitilisi kohustusi tõsiselt.

Finantsabi andmise kõrval peab EL jätkama Venemaa-vastaste sanktsioonidega kuni Venemaa hakkab täitma Minskis kokkulepitut.

The post Euroopa Parlament otsustas anda Ukrainale 1,8 miljardit eurot finantsabi appeared first on Urmas Paet.