Küsisin Euroopa Komisjonilt, milline on komisjoni hinnang mitme ELi liikmesriigi kavatsusele ehitada oma välispiirile füüsiline tõke. EL on pika jõupingutuse tulemusel jõudnud Schengeni ala loomisele, mis on nüüd mõnede liikmesriikide tegevuse või tegevusetuse tõttu ohtu sattunud. Selle üks peegeldus on ka füüsiliste eraldustarade tekkimine 21. sajandi Euroopasse.

Euroopa Komisjoni liige Dimitris Avramopoulos vastas, et välispiiride haldamine on liikmesriikide ülesanne ning konkreetsete meetmete valik jääb liikmesriikide pädevusse. “Sellele vaatamata peavad liikmesriigid järgima ELi õigust ja eelkõige Schengeni piirieeskirju. Komisjon ei ole teadlik sellest, et mõni muu liikmesriik peale Ungari kavatseks ehitada tarasid oma piirile, mis on ühtlasi ELi välispiir,” lisas ta.

Avramopoulos ütles, et ehkki piirihaldust käsitlevas ELi õiguses tarade ehitamist ei mainita ja nii ei ole nende ehitamine välispiirile ELi õigusega keelatud, on komisjon julgustanud liikmesriike kasutama piirivalves riskianalüüsil põhinevaid meetmeid, koostööd ja teabevahetust. Igal juhul peavad kohaldatavad meetmed olema proportsionaalsed ning olema kooskõlas põhiõiguste ja ELi varjupaigaõigusega. Avramopoulose sõnul jälgib komisjon iga kord, kui liikmesriik otsustab paigaldada piirdetara Schengeni ala välispiiridel, et see ei kahjustaks kõnealuseid õigusi, eelkõige õigust taotleda varjupaika piiripunktides.

Lisaks Euroopa Komisjoni hinnangule küsisin komisjonile saadetud arupärimises, kas kõik muud nüüdisaegsed piirikaitse abinõud on end ammendanud või läbi kukkunud, et ELI välispiiri valvamiseks tuleb tagasi pöörduda füüsiliste tõkete – müüride ja aedade ehitamise juurde. Samuti uurisin komisjonilt, kas seda praktikat on kavas rakendada ka teistes ELi liikmesriikides.

The post Piiritarade ehitamine peab olema kooskõlas ELi õigusruumiga appeared first on Urmas Paet.

Euroopa põgenikekriisi aeglasel ja vastuolulisel lahendusprotsessil on nii otsesed kui kaudsed mõjud paljudesse valdkondadesse. Esimesed on juba kohal. Nii on järjest enam löögi alla sattumas Schengeni süsteem ehk isikute vaba liikumine Schengeni riikide vahel. Mäletatavasti soovis Eesti väga selle süsteemiga ühineda, mis lõpuks õnnestuski. Sellest ajast on Eesti kodanikud Euroopas liikunud võrdsena sakslaste, prantslaste, rootslaste ja paljude teiste Euroopa riikide kodanikega.

Heade ja hästi sujuvate asjadega harjutakse kiiresti ning õige pea hakatakse neid võtma iseenesest mõistetavalt. Ometi see nii ei ole. Ka Eesti kodanike vaba liikumine Euroopas ei ole iseenesest mõistetav. Me oleme juba unustanud paaritunnised passikontrolli sabad Tallinna sadamas Helsingisse või Stockholmi minnes ja tulles. Või autode ja busside järjekorrad Iklas ja Valgas, Ainažis ja Valkas. Ja teel näiteks Saksamaale piirikontroll ja järjekorrad igal piiril – Läti-Leedu, Leedu-Poola, Poola-Saksa. Ja kui teekond peaks minema veelgi kaugemale… See kõik puudutas lisaks reisijatele ka kaupade liikumise kiirust.

Lisaks Schengeni varjatud osa ehk üleeuroopaline kurjategijate andmebaas selliste inimeste tabamiseks ning sellest kasvanud usaldus erinevate ELi riikide vastavate ametkondade ja inimeste vahel.

See kõik on otsene ja nähtav kasu nii eestlastele kui kõigile eurooplastele. Rääkimata kaudsest positiivsest mõjust ehk Euroopa seesmise ühtsustunde tugevnemisest ja seda just reisijate ehk igaühe tasandil.

Euroopat tabanud põgenikekriisiga pole seni liiga hästi toime tuldud. See on kaasa toonud Kreeka, Itaalia ja Ungari allaandmise ning korrektselt dokumenteerimata põgenike lubamise teistesse Euroopa riikidesse. Ennekõike Saksamaale, Austriasse ja Rootsi. Et olukord kontrolli alla saada ning taastada ülevaade sellest, kes põgenikena Euroopasse on tulnud ning siin liiguvad, on Saksamaa teatanud ajutisest piirikontrolli kehtestamisest Austriaga. Paraku on seda sammu asutud tõlgendama Schengeni süsteemi lõpu algusena. Nii Saksamaa kui teised põgenike liikumise surve all olevad riigid peavad seda meedet kasutama selgelt ajutiselt kuni olukorra stabiliseerumiseni. Siia kuulub ka kogu Euroopa Liidu tugi Kreekale ja Itaaliale ehk põgenike esmasele saabumisriigile Euroopas, et kõik põgenikud saaksid neis riikides adekvaatselt registreeritud ja esmase varjupaiga, et juba seejärel neid teistesse riikidesse ümber paigutada. See on ainuke võimalus lõpetada spontaanne ja inimväärikust kaotav põgenike rändamine Euroopa riikide vahel. See on võimalik aga ainult juhul, kui kõik ELi riigid panustavad olukorra stabiliseerimisse.

Ka Eestis on kõlanud üleskutseid, et peaksime oma piiridel passikontrolli taastama. Ma ei näe selleks ühtegi põhjust. Esiteks pole märgata, et Euroopas sees seni liikuvad põgenikud oleksid võtnud nõuks Kreekast läbi 12 riigi püüelda Eestisse. Seega mingit survet meie piirile teiste ELi riikidega ei ole. Teiseks iga Schengeni riigi selgelt põhjendamata ja ebaadekvaatne otsus taastada piirikontroll oleks pikk samm Schengeni lõpliku kokkukukkumise suunas. Lisaks praktilistele ebamugavustele ja hüppeliselt kasvavale ajakulule reisimisel nõrgestaks see kogu Euroopa Liitu põhimõtteliselt. Eestile oleks see aga väga kahjulik ja ohtlik. Sest kui Schengen kaob, siis miks peaks jääma tööjõu vaba liikumine? Kui solidaarsus Schengeni kadumise näol peaks saama tugeva hoobi, siis miks peaks üleüldine solidaarsuse vähenemine jätma puutumata näiteks ELi eelarvepoliitika ja toetused vaesematele liikmesriikidele või ka ühtse julgeolekupoliitika näiteks Vene suunal, kus juba praegu mitu liikmesriiki ajaksid parema meelega teistsugust poliitikat. Samas solidaarsuse vajadus mitmel muul teemal, näiteks põgenikekriisi lahendamisel ja eelarvepoliitikas hoiab neid tagasi. Seega kõik on kõigega seotud.

Nii nagu kogu põgenikekriisile reageerimise osas ei tasu Eestil ka Schengeni lõhkumiseks üle reageerida. Meie olukorda see kindladti paremaks ei teeks. Iga samm Euroopa Liidu sisese koostöö nõrgestamiseks muudab ka meie ehk Eesti olukorra hapramaks. Olgu see heaolu kasvu või julgeoleku osas.

The post Schengeni süsteemi lõhkumine on vastu Eesti huvidele appeared first on Urmas Paet.

The post Euroopa põgenikesurve leevendamiseks on vaja uusi põgenikelaagreid ja konfliktilahendust appeared first on Urmas Paet.

Esitasin Euroopa Komisjonile arupärimise seoses sellega, et mitmed riigid käsitlevad Euroopa Liidu erinevate liikmesriikide kodanikke viisanõude osas erinevalt.

Euroopa Liidu Schengeni viisaruumil on küll ühtne viisapoliitika ning ELil ühtne välispoliitika, kuid ometi kohtlevad mitmed riigid viisapoliitikas erinevate ELi liikmesriikide kodanikke erinevalt. Näiteks mõnede ELi liikmesriikide kodanikud ei vaja reisimiseks Lõuna-Aafrika Vabariiki, Araabia Ühendemiraatidesse ja mitmetesse teistesse riikidesse viisat, kuid osade ELi liikmesriikide, seal hulgas Eesti kodanikud, vajavad.
Sellest tulenevalt ütlesin Euroopa Komisjonile saadetud arupärimises, et tuleks saavutada olukord, kus kõiki ELi liikmesriikide kodanikke käsitletakse viisaküsimuses võrdselt. Samuti küsisin Euroopa Komisjonilt, kas see on eesmärk, et ELi riikide kodanikel oleksid sarnased võimalused ja tingimused kolmandatesse riikidesse reisimisel ning milliste riikidega on kavas alustada läbirääkimisi, et saavutada viisavabadus kõigi ELi liikmesriikide kodanikele.

The post Muude riikide kehtestatud viisavabadus peaks laienema kõigi ELi liikmesriikide kodanikele appeared first on Urmas Paet.