Sõjalaevade vastasseis Aasovi merel tõi Venemaa sõja Ukraina vastu taas korraks maailma meediapilti, kuigi sõda ja inimeste hukkumine pole seal kogu viimase nelja ja poole aasta jooksul lakanud. Paraku on lihtsalt nii, et juba mõnda aega kestnud konfliktid kipuvad unustusse jääma.

Rohkem kui neli ja pool aastat pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ning vaenutegevuse algust Donbassis, kannatab Ukraina aga ikka Venemaa agressiooni all. Kestvat vaherahu pole kordagi õnnestunud saavutada ning igal nädalal hukkub kahekohaline arv inimesi. Minski protsess pole andnud mingeid konkreetseid tulemusi, välja arvatud umbes 300 vangi vahetamine aasta tagasi. Initsiatiiv saata piirkonda ÜRO rahuvalvejõud pole samuti kuhugi jõudnud. Moskva pole ilmutanud mingeid märke olukorra lahendamise suunas ning ootab praegu märtsis toimuvate Ukraina presidendivalimiste tulemusi.

Donetski separatistide juhi Zahartśenko tapmine selle aasta augustis ei avaldanud julgeolekuolukorrale otsest mõju, kuid Moskva kasutas seda uue poliitilise protsessi käimalükkamiseks. Nimelt viidi Ida-Ukrainas 11. novembril läbi nn valimised, mida ükski riik ei tunnustanud, kuid mille eesmärk oli tugevdada kohapealset poliitilist identiteeti.

Venemaa on jätkanud ka samme täieliku kontrolli saavutamiseks kogu Aasovi mere üle. Kertśi silla avamine mais tegi võimatuks teatud tüüpi laevadele Ukraina Aasovi mere sadamatesse sisenemise. Suvest alates on Venemaa viinud läbi põhjalikku kontrolli Ukraina sadamatesse minevatele ja sealt tulevatele kaubalaevadele, seejuures on kontrollitud rohkem kui tuhandet ELi liikmesriikide lipu all sõitvat laeva. Need piirangud on halvasti mõjunud Ukraina kagupiirkonna majandusele.

Alates Krimmi okupeerimisest on Venemaa suurendanud seal oluliselt sõjalist kohalolekut ning suurendanud repressioone nende suhtes, kes ei pea okupatsioonivõime seaduslikuks. Teravnenud on ka Vene poolt vahistatud poliitvangide küsimus, näiteks Oleg Sentsovi juhtum.

Donbassis on alates sõja algusest 2014. aastal tapetud üle 10 000 inimese ja 24 600 on saanud vigastada. Maapinda paigutatud suure hulga miinide tõttu hukkuvad tsiviilisikud ning ulatuslikud mineeritud alad takistavad ka piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut.

2,5 miljonit põgenikku

Niigi kehv humanitaarolukord on viimastel kuudel veelgi halvenenud rünnakute tõttu tsiviilinfrastruktuurile ning ka vähenenud rahvusvahelise abi tõttu. Humanitaarligipääs separatistide kontrolli all olevatele aladele on piiratud. Eriti kehv on olukord tervishoiu ja toiduga varustamise osas. Sõda on praeguseks tekitanud Ukrainas 1,5 miljonit sisepõgenikku ning umbes miljon välismaale lahkunud põgenikku. 3,4 miljonit inimest mõlemal pool rindejoont sõltuvad otseselt humanitaarabist.

Sõja ja anneksiooni sotsiaalmajanduslikud tagajärjed on ulatuslikud. Vene kontrolli all olevate alade ning muu Ukraina vahel kehtib kaubandusblokaad ning edasine poliitiline ja majanduslik isolatsioon teineteise osas süveneb.

Kahed valimised

Järgmisel aastal on Ukrainas nii presidendi- kui parlamendivalimised, vastavalt märtsis ja oktoobris. Sisepoliitiline olukord on Ukrainas küllaltki stabiilne. Samas näitab viimaste kuude trend siiski presidendi ja tema poliitilise jõu toetuse langust ning populistlike jõudude, seal hulgas Julia Timośenko toetuse tõusu.

Hoolimata majandusolukorra stabiliseerumisest viimastel aastatel, on Ukraina majanduse riskid seotud makrorahandusliku ebastabiilsusega, sest kätte hakkavad jõudma suurte kohustuste tagasimaksmise tähtajad. Suurem osa elanikkonnast on väga madala elatustasemega, mida muuhulgas süvendasid kiire inflatsioon ning grivna devalveerimine viimastel aastatel. Korruptsioonivastane võitlus, maareform ja gaasihindade viimine turuhinnale on esmased tingimused, et saada ka edaspidi Rahvusvahelise Valuutafondi abi.

Hoolimata paljudest raskustest on reformid Ukrainas siiski jätkunud. Olulised on muudatused hariduse, pensionide ja tervishoiuvaldkonnas, et väljuda Nõukogude sotsiaalsüsteemist. Juunis võttis Ukraina parlament vastu märgilise tähtsusega julgeolekusektori reformi, mille põhimõte on parlamentaarse kontrolli kehtestamine julgeolekuaparaadi üle. See protsess peab siiski jätkuma ning muuhulgas tuleb põhjalikult reformida Ukraina julgeolekuteenistust. Kohtusüsteemi reform liigub liiga aeglaselt ning prokuratuuri pole korralikult reformitud. Samas ka korruptsioonivastane võitlus pole andnud veel piisavalt tulemusi.

Vaatamata seadusruumi täiustamisele, on energiasektori reformid olnud napid, sest on põrkunud oligarhide huvidele ja vastuseisule. Suuremat hoogu pole sisse saanud ka suurte riigiettevõtete erastamine. Seda lihtsustav seadus võeti sel aastal vastu ning nüüd tuleb jõuda ka teostamisele.

Suhetes Euroopa Liiduga on Ukraina praegune juhtkond ilmutanud huvi edasi liikuda ning ühtlustada Ukraina seadusi ELi omadega ennekõike energia-, tolli- ja digivaldkonnas.

Samas on selge, et Ukraina muutuste kiirusele paneb oma pitseri ettearvamatu sõjaolukord suhetes Venemaaga ning Venemaa edasised sammud. Mäletatavasti teatas Vene president Putin, et suhted Ukrainaga ei hakka muutuma kuni ametis on Venemaale sobimatu praegune juhtkond. Seega halbu sõnumeid on sellest piirkonnast veel tulemas ja jätkuval sõjal Ukraina vastu ei tohi lasta pidevalt kõikjalt mujalt tulevate uudiste voo alla kaduda. Demokraatlik maailm ja seal hulgas Eesti peavad olema Ukrainale toeks seni kuni selle riigi vastu suunatud sõda ja rahvusvahelise õiguse rikkumine lõppeb.

The post Sõjas Ukraina vastu hukkub iga päev inimesi appeared first on Urmas Paet.

Viisavabaduse otsus on suur samm ELi ja Ukraina suhete tihendamisel. Oleme seda kaua oodanud, sest Ukraina on ELi idapartnerlusprogrammi aktiivne liige ning viisavabadus ELi ja Ukraina vahel tugevdab ka suhteid inimeste ning kodanikuühiskondade vahel. Samuti vajavad Ukraina inimesed selget moraalset tuge seoses jätkuva sõjategevusega Ukraina idaosas ning viisavabaduse andmise otsus on lisaks poliitilisele ja praktilisele mõjule ka selge ELi moraalse toetuse väljendus. Lisaks ei maksa unustada ka seda, et Ukraina kehtestas juba aastaid tagasi ühepoolselt viisavabaduse ELi kodanikele.

The post Euroopa Parlament toetas viisavabadust Ukraina kodanikele appeared first on Urmas Paet.

Malaisia reisilennuki allatulistamine Ida-Ukraina kohal tõi kaasa kiired muudatused tsiviillendude konfliktipiirkondadest ülelendude lõpetamise osas. Samas on selle kuriteo uurimise lõpetamiseks vajalik konkreetsete kurjategijate tuvastamine ja rahvusvahelise tribunali ette toomine.

MH17 lennukatastroofi tõttu kaotas 298 inimest elu. Katastroof avas ka paljude silmad Venemaa agressiooni suhtes Ukrainas. Lennukatastroofiga seonduvad uurimised vajavad igakülgset ELi tuge, et tuvastada süüdlased ja välistada sellised katastroofid tulevikus.

Esitasin Euroopa Komisjonile arupärimise, milles küsisin, kuidas on Euroopa Liit panustanud MH17 lennukatastroofi uurimisse ja mida teinud lennuohutuse suurendamiseks konfliktipiirkondade läheduses.

Arupärimisele vastas Euroopa Komisjoni liige Violeta Bulc, kelle sõnul toetas Euroopa Komisjon Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni juhitavat tööd, et teha kindlaks meetmed ohutuse suurendamiseks üle konfliktipiirkondade toimuvate tsiviillendude puhul. Bulc lisas, et komisjon kaalub hoolikalt MH17 lennuga toimunud õnnetuse muude uurimiste, eriti kriminaaluurimiste lõplikke tulemusi ja nende alusel tehtud soovitusi.

The post MH17 lennukatastroofi uurimine peab viima konkreetsete süüdlaste väljaselgitamiseni appeared first on Urmas Paet.

Kohtusin Gruusia saadikuga Euroopa Liidu juures Natalie Sabanadzega ja Gruusia saadikuga Eestis Tea Akhvledianiga. Arutasime muuhulgas ka viisavabaduse teemat. Arvestades, et Gruusia vastab kõigile Euroopa Liidu viisavabaduse kriteeriumitele loodan, et Euroopa Parlament langetab otsuse ELi viisavabaduse osas Gruusiale lähikuudel.

EL kaalub praegu viisavabaduse kehtestamist Gruusia, Ukraina, Türgi ja Kosovo kodanikele. Olulisi sisulisi takistusi viisavabaduse kehtestamiseks enam olla ei saa. EL on kehtestamas ka kaitsesätet, mis võimaldab viisavabaduse kehtivuse peatada, kui ilmnevad suured probleemid, näiteks illegaalne immigratsioon.

Gruusia kehtestas viisavabaduse ELi kodanikele juba aastaid tagasi.

The post Euroopa Parlament otsustab Gruusia viisavabaduse loodetavasti lähiajal appeared first on Urmas Paet.

Tegin täna oma sõnavõtus Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis ettepaneku esitada 2016. aasta Sahharovi preemia kandidaadiks krimmitatarlaste liider Mustafa Džemilev.

Eesti Inimõiguste Instituut pöördus Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete poole ettepanekuga pakkuda Sahharovi preemia kandidaadiks välja Džemilev.

Mustafa Džemilevi nomineerimine kaalukale inimõiguste auhinnale oleks tunnustus mitte ainult Džemilevile ja tema tööle krimmitatarlaste õiguste eest seismisel, vaid Euroopa Liidu sõnum kõigile krimmitatarlastele, et EL ei ole neid unustanud ning mõistab hukka Krimmi okupeerimise.

Krimmitatarlaste olukord on järjest halvenenud pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. Löögi alla on sattunud ka krimmitatarlaste täitevorgan Mejlis, mitmetel krimmitatarlaste liidritel, nende hulgas Mustafa Džemilevil on keelatud Krimmi siseneda. Möödunud aastal sunniti sulgema krimmitatarlaste meediakanal ATR, mis on nende jaoks oluline oma keele ja kultuuri säilitamisel.

Krimmi ebaseaduslik annekteerimine Venemaa poolt ja Venemaa tegevus Ukrainas ei tohi jääda muude sündmuste taustal tagaplaanile. Krimmi okupeerimine on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning Krimm tuleb tagastada Ukrainale.

Euroopa Parlamendi liikmed arutasid täna Strasbourgis täiskogu istungil krimmitatarlaste inimõiguste olukorra üle.

Euroopa Parlament tunnustab Sahharovi auhinnaga isikuid, kes on väljapaistval moel aidanud kaasa võitlusele inimõiguste eest. Auhinda antakse välja 1988. aastast. Kandidaate võivad esitada fraktsioonid või vähemalt 40 Euroopa Parlamendi liiget.

The post Krimmitatarlaste juht Mustafa Džemilev oleks väärikas kandidaat Sahharovi preemiale appeared first on Urmas Paet.

1. jaanuaril pidi jõustuma Euroopa Liidu ja Ukraina assotsieerimis- ja vabakaubandusleping, kuid kuus ELi liikmesriiki pole seda lepingut senini ratifitseerinud. Seega kohaldatakse ajutiselt vaid lepingu vabakaubanduse osa.

Juhtisin Euroopa Komisjoni tähelepanu, et kuus ELi liikmesriiki pole siiani ratifitseerinud ELi ja Ukraina assotsieerimislepingut, kuigi selle sõlmimisest on möödas üle aasta.

Ukraina on väga keerulises seisus, arvestades jätkuvat Krimmi annekteerimist ning konflikti jätku Ida-Ukrainas. Samuti põhjalikult muutunud majandussuhteid Venemaaga. Seega vajaks ta igakülgset toetust Euroopa Liidu riikidelt. Ometi pole kõik ELi liikmesriigid siiani suutnud või tahtnud isegi assotsieerimislepingut ratifitseerida.

Euroopa Komisjoni asepresident Federica Mogherini vastas, et iga liikmesriik otsustab, millal ja kas ratifitseerida rahvusvahelist lepingut.

6. novembri seisuga on 22 ELi liikmesriiki teatanud nõukogule lepingu ratifitseerimisest, samas kui kuus liikmesriiki ei ole seda teinud.

Mogherini sõnul ei mõjuta ratifitseerimismenetlus lepingu ajutist kohaldamist. “Assotsieerimislepingu teatavaid osi on ajutiselt kohaldatud alates 1. novembrist 2014. Põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda käsitlevat lepingu osa kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2016,” ütles ta. “Assotsieerimisleping jõustub siis, kui selle on ratifitseerinud kõik lepinguosalised,” lisas Mogherini.

Leian, et Ukraina olukorda ja Venemaa survet arvestades on väga oluline, et lepingu ratifitseeriksid kiiresti kõik ELi liikmesriigid.

The post 1. jaanuaril jõustuma pidanud ELi-Ukraina assotsieerimislepingut pole kõik ELi riigid ratifitseerinud appeared first on Urmas Paet.

Korraldasin Brüsselis Euroopa Parlamendis kõrgetasemelise küberjulgeolekuseminari.

Seminaril kõnelesid Eesti välisminister Marina Kaljurand (Eesti ekspert UNGGEs), Keenia valitsuse IKT asjade sekretär Katherine Getao (Keenia ekspert UNGGEs), Ühendkuningriigi riigikantselei küberjulgeoleku ja infoturbe büroo asedirektor Olivia Preston (Ühendkuningriigi ekspert UNGGEs) ning USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) juhataja James Andrew Lewis (UNGGE raportöör).

Küberjulgeolek on põhiteema NATO tippkohtumisel Varssavis järgmisel aastal. Eesti soovib suurendada NATO ambitsioone küberkaitses, esitades sealjuures küberkaitse eraldi valdkonnana.

Enamik riike on küberjulgeolekuvaldkonnas keskendunud oma sisemistele struktuuridele ja organisatsioonidele, kuid praeguseks oleme jõudnud punkti, kus rahvusvaheline koostöö küberjulgeolekus ei ole mitte ainult vajalik ja oluline, vaid ka möödapääsmatu.

Küberrünnakud 2008. aastal Gruusias näitasid, kuidas kübervahendeid kasutati esmakordselt sõjalise kampaania osana. Nii ka Ukrainas. See, mis toimub Ukrainas alates 2014. aastast on selge tõestus, et kübervaldkond on tihedalt põimunud sõjaliste taktikatega.

Nii Gruusia kui Ukraina näitel saab öelda, et järjest kasvav trend on ka kübervaldkonna kasutamine desinformatsioonikampaaniates, eelkõige Ukraina puhul.

ÜRO riiklike küberekspertide töögrupil (UNGGE) oli keeruline ülesanne – leida konsensus ja liikuda edasi soovituste ja kohustustega küberjulgeolekus globaalsel tasandil.

The post Küberjulgeolek on möödapääsmatu teema järgmisel NATO tippkohtumisel appeared first on Urmas Paet.

Tänasel Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis ütlesin, et järgmise aasta eelarvega on ELil võimalus parandada mõned olulised senised tegematajätmised, mis puudutavad ulatuslikku põgenikekriisi.

Nii on hädavajalik lõpuks suurendada rahaeraldist Süüria põgenikelaagritele Türgis, Jordaanias ja Liibanonis, aga ka teiste konfliktipiirkondade põgenikelaagritele. Elamistingimuste parandamine neis keskustes võimaldaks põgenikel vältida ohtlikku teekonda Euroopasse.

Osa põgenike Euroopasse liikumise põhjusest on olnud põgenikelaagrite katastroofiline alarahastatus. Jah, see on kallis – tagada neis keskustes olevatele inimestele elementaarsed elamistingimused. Kuid veelgi raskem on näha neid inimesi võtmas ette ohtlikku teed Euroopasse.

Teiseks tuleb oluliselt suurendada panust Kreekas ja Itaalias põgenike vastuvõtukeskuste loomiseks ja adekvaatseks ülalpidamiseks. See võimaldaks piiri panna põgenike traagilisele juhitamatule liikumisele mööda Euroopat.

Samuti tuleb tõsiselt suurendada panust läbimõeldud arengu toetamiseks nii ELi lõuna- kui ka idanaabruses.

2016. aasta eelarve peab võimaldama aidata tegelikult muutuste tegemist Ukraina majandussüsteemis ning olla toeks ka teistele riikidele, kes liiguvad täielikule turumajandusele ja kinnistavad õigusriigi põhimõtteid. Ukraina, Moldova ja Gruusia suunal saab EL teha senisest enam ka eelarveliselt.

The post 2016. aasta eelarvega on ELil võimalus parandada seniseid tegematajätmisi seoses põgenikekriisiga appeared first on Urmas Paet.

Ütlesin oma kõnes Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Brüsselis, et Malaisia reisilennuki MH17 tragöödia esmane põhjus oli Venemaa agressioon Ukrainas.

Malaisia reisilennuki MH17 allatulistamine avas mitmete ühiskondade silmad Venemaa agressiooni suhtes Ukrainas. 298 inimest kaotas oma elu. Nüüdseks on meil käes selle kuriteo uurimise tulemused. Lend tulistati alla Vene päritolu raketiga, mis tulistati välja Ida-Ukrainast nn separatistide kontrollitud aladelt. See raport toob neid sammu võrra lähemale süüdlaste väljaselgitamisele ja nende vastutusele võtmisele. Sealjuures ei tohi ka poliitiline vastutus kuhugi hajuda.

Venemaa käitumine lennuki allalaskmise uurimise jooksul on olnud kummaline. Venemaa vetostas Malaisia reisilennuki allatulistamise uurimiseks ÜRO rahvusvahelise tribunali loomise ning on tegelenud hoopis oma versiooni koostamisega.

EL peaks veelkord nõudma rahvusvahelise tribunali loomist kurjategijate leidmiseks ja karistamiseks.

Me ei tohiks unustada, et MH17 lennutragöödia sai võimalikuks ainult Venemaa agressiooni pärast Ukrainas. See agressioon kestab ning iga päev toob kaasa uusi ohvreid ja põgenikke.

The post MH17 lennutragöödia algpõhjus oli Venemaa agressioon Ukrainas appeared first on Urmas Paet.

Hollandi lõppraport MH17 allatulistamise kohta on samm lähemale süüdlaste väljaselgitamisele ja nende vastutusele võtmisele.

Rahvusvaheline uurijate meeskond toob raportis välja, et Malaisia reisilennuk tulistati Ida-Ukraina kohal alla Venemaal tehtud BUK-raketiga. Järgmise sammuna tuleb MH17 allatulistanud terroristid ja korralduse andjad välja selgitada ja vastutusele võtta. Ka poliitiline vastutus ei tohi kuhugi hajuda.

Venemaa käitumine lennuki allalaskmise uurimise jooksul on olnud kummaline. Venemaa ei ole toetanud Malaisia reisilennuki allatulistamise osas ÜRO rahvusvahelise tribunali loomist ning on tegelenud hoopis oma versiooni koostamisega lennuki allatulistamisest.

Kahjuks avanesid alles Malaisia reisilennuki allatulistamise järel paljudes Lääne-Euroopa ühiskondades silmad Ida-Ukrainas aset leidva Vene agressiooni suhtes.

The post Hollandi lõppraport MH17 kohta on samm lähemale terroristide vastutusele võtmisele appeared first on Urmas Paet.