Totaalne segadus Brexiti ümber on tekitanud olukorra, kus need, kes varem rääkisid Euroopa Liidu lõhkumisest ja Suurbritannia Brexiti eeskujust võimalikele uutele lahkujatele, on nüüd meelt muutnud, sest Brexiti ümber toimuv on halb näide sellest, mis juhtub, kui sisu ja tegelikkus enam ei loe.

Kui Ühendkuningriigi referendum andis 2016. aasta suvel ootamatu tulemuse, et Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust, siis tabas ELi ja paljude liikmesriikide juhte ärevus ja isegi paanika. Kohe tekkisid jutud ELi edasisest lagunemisest ning sellest, et Suurbritanniast võib saada innustus ja eeskuju teistele, kes võibolla hauvad ka mõtet EList lahkuda. Briti referendumist tekkinud muret võimendas ka põgenikekriis ning populistlike ja ELi-vastaste jõudude häälekus ning toetuse tõus.

Nüüd, kus Brexitist on üheaegselt saanud paroodia ning kurbmäng, milles võitjaid ei ole, ning Briti poliitiline juhtkond on täielikus segaduses ning ühelegi põhimõttelisele lahendusele tuleviku osas puudub Londonis toetus, pole häälekaid EList lahkumise nõudjaid enam teistes Euroopa riikides alles jäänud. Brexiti viimase kahe aasta kogemus on olnud ehmatav ja õpetlik paljudele populistlikele ja ELi-vastastele tegelastele üle Euroopa. Isegi Liigast ja 5 tähe liikumisest koosnev Itaalia valitsus pani sügavale kalevi alla algsed ideed Itaalia lahkumisest eurotsoonist ja EList. Rääkimata teistest, nagu Ungari valitsus või Poola valitsus, kes hoolimata ELi arvustamisest, ei kavatse kuhugi minna, sest ELis oleku kasu on suur.

Samas tuleb nende riikide puhul ka silmas pidada, et Ungari ja Poola praeguste valitsuste kritiseerimine õigusriigi põhimõtete rikkumiste eest ei tähenda, et kritiseeritakse Ungari riiki või Poola riiki. Kritiseeritakse sealsete valitsuste konkreetseid poliitilisi otsuseid, mis pole ELi põhimõtetega kooskõlas. Ja see on oluline vahe. Kui kritiseerida näiteks Eesti valitsuse otsuseid, siis ei tähenda see, et oldaks Eesti riigi vastu. Sama kehtib ka Ungari ja Poola puhul.

Igatahes on Suurbritannia Brexiti toetajad andnud tubli panuse ELi seesmise kokkuhoidmise tugevdamiseks. Enam ei räägi keegi tõsiselt Brexiti eeskujust või Hollandi, Itaalia, Kreeka või mõnede teiste võimalikust EList lahkumisest Ühendkuningriigi eeskujul, sest see eeskuju on niivõrd naeruväärne.

Brexitiga kaasnenud segadus ja reaalsuse järkjärguline avanemine tuleviku osas on ülejäänud Euroopat oluliselt liitnud ning Euroopa koostöö lammutajaid jahutanud. Keegi ei soovi sattuda samalaadsesse olukorda, kus on praegu Briti poliitiline juhtkond ning Brexiti eestvedajad.

Samas on Suurbritannia lahkumine EList kurb ja negatiivne, sest seda riiki on ikka nähtud kui ratsionaalset ja olulist liikmesriiki. Pealegi ei aita see kuidagi kaasa Euroopa ja sealhulgas Suurbritannia ees seisvate murede lahendamisele – on see siis migratsiooniga, mõnede riikide võlgadega, julgeolekuga või madala majanduskasvuga seotud teemad. Kokkuleppeta lahkumisest kaotab nii Suurbritannia kui Euroopa Liit, kuid pigem siiski Suurbritannia, sest EL jääb maailma suurimaks ühisturuks ja sellel on olulised globaalsed eelised. Alles pärast EList lahkumist saab Suurbritannia alustada nt vabakaubanduslepingute kõnelusi kolmandate riikidega ja need kõnelused võtavad aastaid.

Praeguseks on mõistetud, et Brexitist ei võida keegi ja päris palju kahju on Briti majandusele juba praeguseks sündinud, isegi kui lahkumisotsus pole veel jõustunud. Brexitiga toimuv on hoiatav näide ka kõigile teistele EL riikidele, mis juhtub, kui emotsioonid saavad poliitikas võitu sisu üle. Mitmes riigis on viimastel aastatel saanud tuule purjedesse nn lihtsate lahenduste mehed, kuigi lihtsaid lahendusi pole olemas, nagu ka Briti olukord selgelt näitab. Ometi kasutatakse populistlike parteide poolt Euroopa koostöö kritiseerimisel retoorikat, mis ei vasta suuremas osas tõele.

Kui isegi suurel, jõukal ja stabiilsel riigil nagu Suurbritannia on Brexiti tõttu suured raskused, siis võib veel ette kujutada, milline oleks samalaadse olukorra mõju mõnele väiksemale, vaesemale ja ebastabiilsemale Euroopa riigile.

Seda on paljud ka mõistnud, sest kui vaadata pärast Brexitit läbiviidud küsitluste tulemusi, siis on ELi liikmeksolekule toetus kasvanud. See on ELi riikides nüüd keskmiselt 60% ning 67% arvab, et ELi liikmelisusest on nende riigile olnud kasu. Eestis on toetus kõrgem – ELi liikmelisust toetab 74% inimestest.

Suurbritannia lahkumine EList on aga igal juhul suur kaotus ja seda ka globaalses plaanis, pidades silmas Venemaa ja Hiina kasvavat survet Euroopale ja kogu läänelikule vabaduste väärtusruumile. Seega kui õldse midagi positiivset Brexitist ja selle ümber kujunenud olukorrast otsida, siis on see tõsine õppetund kõigile teistele Euroopa Liidu riikidele, et Euroopa koostöö lõhkemisest on kõigil meil palju kaotada. Võita pole aga midagi.

The post Brexiti õppetund Euroopa koostööle appeared first on Urmas Paet.

Igapäevasesse meediaruumi on justkui iseenesestmõistetavalt ilmunud tõdemus, et Euroopa Liit on jõudnud lagunemise eestuppa. See on üllatav, millise kerglusega seda võimalust käsitletakse avalikus aruteluruumis. Justkui oleks tegemist millegi igapäevase ja lihtsaga. Seda see aga kindlasti ei ole. Isegi vaid teoreetiliselt arutledes oleks ELi lagunemise näol tegemist ülikõrgete riskidega protsessiga ja seda ennekõike just geopoliitiliselt keerulises olukorras olevate riikide jaoks, sealhulgas Eestile.

ELi lagunemisvõimaluse arutelud said konkreetsema alguse Briti EList lahkumise referendumi järel ning said hoogu juurde Donald Trumpi Brexitit tunnustavatest ütlustest ning ka tuure võtva Prantsuse presidendivalimiste kampaaniaga. Jah, Euroopa Liidu ees on mitu keerulist probleemi – sisejulgeoleku ehk terrorismi-temaatika, põgenikeprobleem, Venemaa agressiivne käitumine, aeglane majanduskasv, sassis suhted Türgiga, Brexitist tulenevad keerulised eelseisvad kõnelused Suurbritanniaga, suhete paika loksutamine USAga. Samas ei ole ükski neist probleemidest põhjus ELi lagundamiseks, sest kokkuvõttes pole ühegi nimetatud probleemiga toimetulekuks ELi liikmesriikide võimalused üksi olles paremad.

Keskendudes ühele või teisele probleemile on uued EL-i vastased poliitilised jõud ometi suutnud mõnedes liikmesriikides oma toetust kasvatada. On see siis näiteks Holland, Prantsusmaa või ka Saksamaa. Kusjuures peamine teema EL-i vastaste jõudude arsenalis on immigratsioonivastasus. Justkui oleks EL tekitanud immigratsiooni neisse riikidesse. See on aga vale. Immigratsioon on aastakümneid olnud liikmesriikide rahvuslikus pädevuses ning EL pole siin olnud otsustaja. Ometi kõlbab selle teema emotsionaalne käsitlus peamiseks vahendiks, et suurendada ELi vastasust.

Selles olukorras tuleb korraks hinge tõmmata ja vaadata, kas ja mis ELi toimimise põhialustes on katki või kehvem võrreldes selle ajaga, mil ELi veel ei olnud.

Ei tasu unustada, et kogu ELi olemasolu aja jooksul ei ole ükski ELi liikmesriik teisega sõdinud. Võrdluseks Euroopa verine ajalugu enne ELi moodustamist. ELi ühisturg toimib  ja on andnud paljudele ELi riikide ettevõtetele suure võimenduse. ELi isikute vaba liikumine toimib. Isegi eurotsoon toimib ja sel on olnud distsiplineeriv mõju nii mõnegi riigi valitsusele.

EL on tänu oma 530 miljonile elanikule maailmas suur jõud ja oluline tegija, mida ei oleks üksi isegi Euroopa suured riigid – ei Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ega ka Suurbritannia. Seega kui rääkida päevakajalistest ELi muredest ja probleemidest, siis tuleks juurde panna ka taust ehk tõsiasi, et kõik ELi põhielemendid toimivad ning ei ole ühtki sellist probleemi, mis kaaluks üle ELi toimimise plusspoole. Kahjuks mulle näib, et selle terviku nägemine ja Euroopa põhjendatud enesekindlus on puudulik, kui žongleeritakse ELi võimaliku lagunemisega põhjustel, millest ükski ei kaalu üles ELi saavutatut.

Aga olgu, kui keegi soovib spekuleerida ELi lagunemise teemaga, siis oleks aus anda ka ettekujutus ELi-järgsest Euroopast. Kas ELi-järgses Euroopas kaob immigratsioonisurve? Lõpevad sõjad ja vägivald Euroopa vahetus naabruses? Terroristid leebuvad? Majandus puhkeb kiirele õitsengule? Kas Holland või Slovakkia või Eesti või ükskõik milline ELi liikmesriik saaks nende muredega üksi paremini hakkama, kui kaob ELi ühisturg ja koostöö paljudes teistes valdkondades?

ELi lagunemisest võidaksid kõige enam Euroopa-välised suurvõimud, kellele pole ELi olemasolu kunagi meeldinud, sest kui Euroopa riigid üksikult pole globaalselt konkurendid, siis EL tervikuna seda on.

Nii oleksid Hiina, Venemaa, India, Aafrika Liit ja kohati tundub, et ka mõned USA uue administratsiooni tegelased kindlasti rõõmsad, kui EL laguneks, sest üks konkurent oleks vähem. Pole ju mingi saladus, et näiteks Hiinale ja Venemaale pole EL kunagi meeldinud ning jõudumööda üritatakse seda nõrgestada. Vene propagandategevus seda eesmärki paljuski kannabki. Loodus aga teatavasti tühja kohta ei salli ehk ELi lagunemisel üritaksid ülejäänud maailma suurvõimud Euroopas kiiresti erineval moel oma positsioone tugevdada. Võib vaid ajaloolisest kogemusest tulenevalt arvata, milline riik üritaks end taaskehtestada näiteks praeguse ELi ida- ja kirdealadel ning ehk mujalgi.

Sellest tulenevalt pole mingi liialdus, et ELi tugevus ning Euroopa ja Ameerika koostöö on Eestile elulise tähtsusega. Kõik meie välispoliitilised sammud peavad olema sellele eesmärgile suunatud. Seega ka ELi eesistumise peaeesmärk peab Eestile olema, et iga otsusega, kõigi läbirääkimistega, mida Eesti eesistumise ajal tehakse, tuleb püüda ELi tugevdada.

Me elame lihtsustamise ajastul ning see võib kaasa tuua ka vigu. Isegi fataalseid vigu. Samas ei anna midagi nn Twitteri ajastu toomine ettekäändeks, miks sellisele lihtsustamisele mitte vastu astuda. 1930ndate Saksamaal polnud Twitterit, ometi valiti Hitler võimule.

Ma väga loodan, et Brexiti kõnelused ELi ja Suurbritannia vahel nurjuvad, sest Suurbritannia mõistab mingil hetkel, et neist kõnelustest tuleb ta välja nõrgemana, kui ta seda on täna. Olen, kindel, et Prantsuse ühiskonna kollektiivne mäluhoiab meeles, milline oli Prantsusmaa tragöödia 20. sajandi sõdades enne ELi loomist.

Ja muidugi alati tasub lihtsate lahenduste pakkujatelt küsida täpsustavaid küsimusi. Näiteks, milline oleks Euroopa ELi järel? Milline jõud ohjeldab siis neid riike ja ohte, mis Euroopale otsa vaatavad nii idast kui lõunast?

Eestlastel ja paljudel teistelgi rahvastel on tarkus, mille kohaselt ei maksa sülitada vanasse kaevu enne, kui uus valmis pole. ELi lagunemise mõttega mängimine lihtsalt igavusest või lühikesest mälust tulenevalt ei ole midagi sellist, mis tänases maailmas ühtki Euroopa rahvast paremale või turvalisemale järjele aitaks.

The post Mõttemäng ELi lagunemisest viib kurbmänguni appeared first on Urmas Paet.

Hopefully, the British public will decide on June 23rd by a small, but firm majority to keep the United Kingdom in the European Union. The deciding factor will be human uncertainty in the face of big changes, the results of which can not be accurately predicted by anyone. It concerns that part of the British electorate who have not yet clearly specified their stance and will decide at the last minute. That part of the electorate will often be determining when it comes to those decisions, where the polarisation of society is large and principled, but neither side has a clear overwhelming majority.

The situation, which the UK and the whole European Union have ended up in, is a clear example of what happens when the majority of political leaders has agreed with public opinion before elections, instead of trying to explain their principles in a rational way. That is exactly what has happened in the UK, where people mostly from Middle and Eastern Europe have arrived as part of the EU’s labour mobility programme. Those people have started to upset the locals more and more, and the subsequent political-populist mess in a pre-elections state caused all leading political powers to promise to hold a referendum on leaving the EU.

The United Kingdom is already very loosely tied to the EU. It is neither in the Schengen system nor in the eurozone. But still, it has not been able to avoid terrorism and economical problems. Recent agreements of the UK and the rest of the EU issued in the European Council give Prime Minister Cameron a reason to finally publicly support remaining in the EU in the referendum, but the influence of the EU-British agreement on the British public opinion is more likely quite limited. The more significant factors are going to be the USA’s clear support for the UK to remain in the EU and also a general uncertainty about the future. Because there cannot be any answers on how the UK is able to deal with security concerns, the possibilities of economic growth and many other important issues outside of the EU. In addition, if the majority support leaving the EU, it might lead to the collapse of the United Kingdom itself. Scotland will then hold a new independence referendum and in that part of the UK the majority supports remaining in the EU.

Brexit, or the exit referendum that grew uncontrollably out of the UK’s national politics, has become a big problem in the whole EU. There are other countries in the EU where in the current difficult times there are more people who oppose the EU, and the UK’s example seems to have an inspiring effect on them. The Netherlands, for example, will hold a referendum on the ratification of the Ukraine-European Union Association Agreement. In essence, the Netherlands referendum has nothing to do with that agreement, it is a more general demonstration showing dissatisfaction with the EU.

We in Estonia should keep our fingers crossed that the UK referendum does not put a start to a domino effect that leads to a weaker Europe. The British public will decide if they want their country to remain in the EU, but we hope that they will stay.

The post If the United Kingdom leaves the EU, it might shatter the country itself appeared first on Urmas Paet.

Suurbritannia võimalik lahkumine Euroopa Liidust kavandatava referendumi tulemusel nõrgestaks Euroopat oluliselt ning võiks olla ka lahkumisarutelude pretsedendiks ka mõnele teisele ELi liikmesriigile.
Tänane ülemkogu on ELi ja Suurbritannia kokkulepete saavutamisel oluline samm, kuid eelolevatel nädalatel tuleb ELi ja Suurbritannia koostöös leida täpsed lahendused Briti kodanike suurematele muredele seoses ELi arengutega, et saavutada referendumil Briti kodanike toetus riigi jätkamisele ELis. Samas on mitme ELi ja Suurbritannia kokkuleppe osa kinnitamiseks vajalik ka Euroopa Parlamendi heakskiit.
Praeguses maailmas on kõigi ELi liikmesriikide jaoks oluline tugev ja tõhusalt toimiv Euroopa Liit, et seista vastu riskidele ja julgeolekuohtudele ning olla konkurentsivõimeline rahvusvahelises majanduses.

The post Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust nõrgestaks Euroopat oluliselt appeared first on Urmas Paet.