Euroala suuruselt kolmanda majandusena on Itaalia piisavalt suur, et võimaliku kriisi puhul mõjutada halvasti kogu euroala stabiilsust, seal hulgas Eestit euroala liikmena.
Itaalia võlg on juba üle 3 triljoni euro ning see on üle kahe korra rohkem, kui euroala stabiilsuse hoidmise reeglid ette näevad.

Võlg aga kasvab edasi. Nii kavandab Itaalia populistide valitsus järgmise aasta eelarvet, mis on 2.4 %ga SKPst miinuses. Euroala reeglite kohaselt on suurim
Lubatud miinus 0.8%.

Itaalia arenguid tuleb tähelepanelikult jälgida, sest paraku ohustab senise trendi jätkumine kogu euroala stabiilsust, kui muutusi ei tehta. Seetõttu on sekkunud ka Euroopa Komisjon.

The post Itaalia eelarveolukorra mõju kogu euroalale appeared first on Urmas Paet.

Tänasel Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis ütlesin, et järgmise aasta eelarvega on ELil võimalus parandada mõned olulised senised tegematajätmised, mis puudutavad ulatuslikku põgenikekriisi.

Nii on hädavajalik lõpuks suurendada rahaeraldist Süüria põgenikelaagritele Türgis, Jordaanias ja Liibanonis, aga ka teiste konfliktipiirkondade põgenikelaagritele. Elamistingimuste parandamine neis keskustes võimaldaks põgenikel vältida ohtlikku teekonda Euroopasse.

Osa põgenike Euroopasse liikumise põhjusest on olnud põgenikelaagrite katastroofiline alarahastatus. Jah, see on kallis – tagada neis keskustes olevatele inimestele elementaarsed elamistingimused. Kuid veelgi raskem on näha neid inimesi võtmas ette ohtlikku teed Euroopasse.

Teiseks tuleb oluliselt suurendada panust Kreekas ja Itaalias põgenike vastuvõtukeskuste loomiseks ja adekvaatseks ülalpidamiseks. See võimaldaks piiri panna põgenike traagilisele juhitamatule liikumisele mööda Euroopat.

Samuti tuleb tõsiselt suurendada panust läbimõeldud arengu toetamiseks nii ELi lõuna- kui ka idanaabruses.

2016. aasta eelarve peab võimaldama aidata tegelikult muutuste tegemist Ukraina majandussüsteemis ning olla toeks ka teistele riikidele, kes liiguvad täielikule turumajandusele ja kinnistavad õigusriigi põhimõtteid. Ukraina, Moldova ja Gruusia suunal saab EL teha senisest enam ka eelarveliselt.

The post 2016. aasta eelarvega on ELil võimalus parandada seniseid tegematajätmisi seoses põgenikekriisiga appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Parlamendis tekitas elevust äärmuslikumate poliitiliste jõudude poolt sissepandud umbusaldusavaldus Euroopa Komisjoni presidendile Junckerile, mis tuleb hääletusele järgmisel nädalal Strasbourgis toimuval EP täiskogu istungil. Läbiminekuks śansid puuduvad, aga tähelepanu all saab nn Luxleaksi teemat hoida ikka. Mida rutem uurimine läbi saab, seda parem, sest asjatult palju röövib see teema kõikvõimalikku tähelepanu.

Täna oli ka Venemaa suunalise poliitika arutelu, mis tõi kiiresti esile hoiakute erinevusi. Ehk kohati tundus ka nagu vaataks Russia Todayd. Seda enam on selge, et ELi ühtsus Venemaaga seonduvas muutub järjest olulisemaks, aga ka keerulisemaks. Ja see mõjutab nii Ukraina, kui ka teiste riikide suunalist poliitikat ELis.

Ja muidugi jätkub europarlamendi vaidlus liikmesriikide valitsustega järgmise aasta eelarve üle, kus siiani kokkulepete ei paista. Aga küll ta tuleb.

Ja nüüd siirdun taas Vene-teemalisele arutelule, et meie hoiakud ikka peale jääksid ning Vene relvad ei alistaks Euroopa Liidu pehmet jõudu mitte kuskil.

The post Vene relvadest ja Euroopa pehmest jõust appeared first on Urmas Paet.