Korraldasin Brüsselis Euroopa Parlamendis küberjulgeolekualase kõrgetasemelise kohtumise ELi ja NATO koostööst.

E-elustiil vajab küberohtude eest pidevat kaitset. Selleks peavad aga erinevad organisatsioonid tihedalt koostööd tegema, seda nii tehnoloogia, poliitikakujundamise, riigikaitse kui ka diplomaatia valdkonnas, Võtmekohal on ELi-NATO koostöö.

Mõlemad organisatsioonid teadvustavad koostöö olulisust küberjulgeoleku valdkonnas. Sealjuures on ELi lähenemine sellel alal võrreldes NATOga laiem, kuivõrd NATO keskendub eelkõige küberkaitsele. Seega on koostöö mõlemapoolselt kasulik – need kaks organisatsiooni suudavad üksteist väga edukalt täiendada ning ühtlasi vältida dubleerimist. Nii ELi küberjulgeoleku strateegia (2013) kui ka ELi küberkaitsepoliitika raamistik (2014) viitavad vajadusele organisatsioonide vahelist koostööd tihendada.

Tegemist oli kolmanda küberjulgeolekualase seminariga, mille Euroopa Parlamendis korraldasin. Seminaride eesmärk on arutada ja saada ülevaade küberjulgeoleku viimastest arengutest.

Seminaril kõnelesid Eesti välisminister Marina Kaljurand, NATO abipeasekretär uute julgeolekuohtude alal Sorin Ducaru, Euroopa välisteenistuse julgeolekupoliitika ja kosmose küsimuste osakonna juht Francois Rivasseau ja NATO küberkaitse koostöökeskuse juht Sven Sakkov.

The post Küberjulgeolekualane koostöö on hädavajalik nii ELile kui NATOle appeared first on Urmas Paet.

Korraldasin Brüsselis Euroopa Parlamendis kõrgetasemelise küberjulgeolekuseminari.

Seminaril kõnelesid Eesti välisminister Marina Kaljurand (Eesti ekspert UNGGEs), Keenia valitsuse IKT asjade sekretär Katherine Getao (Keenia ekspert UNGGEs), Ühendkuningriigi riigikantselei küberjulgeoleku ja infoturbe büroo asedirektor Olivia Preston (Ühendkuningriigi ekspert UNGGEs) ning USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) juhataja James Andrew Lewis (UNGGE raportöör).

Küberjulgeolek on põhiteema NATO tippkohtumisel Varssavis järgmisel aastal. Eesti soovib suurendada NATO ambitsioone küberkaitses, esitades sealjuures küberkaitse eraldi valdkonnana.

Enamik riike on küberjulgeolekuvaldkonnas keskendunud oma sisemistele struktuuridele ja organisatsioonidele, kuid praeguseks oleme jõudnud punkti, kus rahvusvaheline koostöö küberjulgeolekus ei ole mitte ainult vajalik ja oluline, vaid ka möödapääsmatu.

Küberrünnakud 2008. aastal Gruusias näitasid, kuidas kübervahendeid kasutati esmakordselt sõjalise kampaania osana. Nii ka Ukrainas. See, mis toimub Ukrainas alates 2014. aastast on selge tõestus, et kübervaldkond on tihedalt põimunud sõjaliste taktikatega.

Nii Gruusia kui Ukraina näitel saab öelda, et järjest kasvav trend on ka kübervaldkonna kasutamine desinformatsioonikampaaniates, eelkõige Ukraina puhul.

ÜRO riiklike küberekspertide töögrupil (UNGGE) oli keeruline ülesanne – leida konsensus ja liikuda edasi soovituste ja kohustustega küberjulgeolekus globaalsel tasandil.

The post Küberjulgeolek on möödapääsmatu teema järgmisel NATO tippkohtumisel appeared first on Urmas Paet.

Korraldasin 3. juunil Euroopa Parlamendis Brüsselis kõrgetasemelise seminari “Cyber Agenda 2015”, mille eesmärk oli kokku tuua küberjulgeolekupoliitika kujundajad, et ühiselt arutada küberjulgeoleku valdkonna väljakutsete üle.

Maailm on uute küberjulgeolekuohtudega tegelemisel riskantses ja ebakindlas olukorras. Mitmetest nii väiksematest kui suurematest riikidest, aga ka valitsusvälistest kurjade kavatsustega üksustest võib saada või on juba saanud arvestatav küberjõud. Kuigi rahvusvaheline kogukond on viimase viie aasta jooksul astunud samme küberjulgeoleku tugevdamiseks, kipub paraku siiski nii olema, et meie vastased kipuvad arenema kiiremini.

Kübervaldkonda kasutatakse järjest enam mõjutustegevustes. Praeguseks oleme ilmselt kõik mõistnud, et küberrünnakutest on saanud iga uue konflikti lahutamatu osa. Hiljuti oleme seda saanud tõdeda Ukraina näitel, kus kriisi algusest peale on Kiievi vastu korraldatud küberrünnakuid.

Üha rohkem ja rohkem esineb maailmas poliitilistel põhjustel tekitatud võrguhäireid ning samuti on tihenenud katsed, kus püütakse mõne teise riigi või organisatsiooni võrkude üle kontrolli saada, mitte info hävitamiseks, vaid teenuste ja süsteemide usaldusväärsuse kahjustamiseks.

Uute küberjulgeoleku ohtudega tegelemiseks on vaja terviklikku lähenemist. Riikide valitsustel on siin kindlasti oluline roll mängida. Iga valitsus peab läbi mõtlema, kuidas reageerida küberrünnakule, mis halvab transiidi, tühjendab kodanike pangakontod, muudab pangakaartide kasutamise võimatuks või tekitab elektrikatkestuse. Samuti tuleb mõelda, kuidas riigid üksteist sellistes olukordades aidata saavad. Arvestades seda, et küberohud riigipiire ei tunne, on nendega tegelemine kollektiivne vastutus. Ükski riik või organisatsioon ei suuda üksinda kõigi küberjulgeolekuohtudega tegeleda, mistõttu koostöö peab olema fookuses.

Kõnelejad andsid ka ülevaate, mis on nende töös 2015. aastal kõige olulisemad küberjulgeolekualased teemad. Seminaril esinesid välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Marina Kaljurand, Euroopa välisteenistuse küberpoliitika koordinatsiooni juht Heli Tiirmaa-Klaar, Saksamaa välisministeeriumi küberpoliitika erisaadik Norbert Riedel ning Hollandi välisministeeriumi rahvusvahelise küberpoliitika juht Wouter Jurgens.

The post Küberrünnakud on uute konfliktide lahutamatu osa appeared first on Urmas Paet.

Osalesin täna Müncheni julgeolekukonverentsi raames peetud küberjulgeoleku arutelul.

Küberrünnakud on uus reaalsus, millega hakkama saamiseks on vaja tugevdada rahvusvahelist õigusruumi ja tehnilist valmisolekut. Riikide küberjulgeolekustrateegiad peavad keskenduma rünnakute ennetamisele, mitte niivõrd tagajärgedega tegelemisele. Iga riigi asi on tagada oma infrastruktuuri kaitse küberrünnakute eest ning riigi toimimine ka rünnakute ajal. Seda peab toetama ka rahvusvahelises koostöös sündiv küberjulgeoleku kultuur.

Igal riigil on kümneid kriitilise tähtsusega infrastruktuurielemente, mis vajavad põhjalikku kaitset. Lisaks infosüsteemidele ka energiavõrgud, transpordisüsteemid, pangandus ja palju muud.

Samas ei tohi aga hirm küberkuritegevuse ees pärssida uute e-lahenduste kasutuselevõttu, sedt neil on kõigile ühiskondadele arendav mõju, mis suurendab nii efektiivsust kui avatust.

Täna on Müncheni 51. julgeolekukonverentsil arutusel hübriidsõdade, kaitsevõimekuse ja põgenikega seotud teemad.

The post Küberrünnakutest on saanud uus reaalsus enamikule riikidest appeared first on Urmas Paet.

Homsest nädala lõpuni osalen Müncheni julgeolekukonverentsil, millel käsitletakse praeguse aja kõige teravamaid julgeolekuküsimusi.

Homme pean Müncheni julgeolekukonverentsi raames toimuval kriitilise infrastruktuuri riskide teemalisel konverentsil ettekande, mis käsitleb küberjulgeolekut ja-kaitset.

Müncheni julgeolekukonverents toimub 51. korda.

The post Esinen Münchenis kõnega küberjulgeolekust appeared first on Urmas Paet.