Arvestades nii Minski kokkuleppeid kui nende osalist rikkumist on oluline, et ÜRO Julgeolekunõukogu toetaks Ukraina taotlust rahuvalvemissiooni algatamiseks Ukrainas idaosas.

Sõltumatu rahvusvaheline kohalolek rahuvalvena on ainuke võimalus hoida ära olukorra jätkuvat pingestamist ning vaherahu lõplikku nurjumist Ida-Ukrainas

ÜRO Julgeolekunõukogus on kaks ELi liikmesriiki alalised liikmed ning lisaks on ka ajutiste liikmete seas ELi liikmeid. Euroopa Liit peaks oma liikmeid julgeolekunõukogus toetama rahuvalvemissiooni algatamisel. EL peab seisma kõikides rahvusvahelistes kehandites Euroopa julgeoleku eest.

Hoolimata Minski kokkuleppest vajab Ukraina konflikt kiiresti otsest rahvusvahelist sekkumist, milleks kõige loogilisem on kinnistada relvarahu ning lubada riiki ÜRO rahuvalvejõud. Selle eeldus on muidugi, et Venemaa ei vetosta vastavat otsust ÜRO Julgeolekunõukogus. See samm võimaldaks vägivalla peatada ja lõpetada Ukraina edasised territooriumikaotused.

Kui õnnestuks vägivald peatada, siis oleks ka alust lootuseks pidada tegelikke poliitilisi kõnelusi, et konflikt lõpetada ning Ukraina saaks ise teha edasised valikud oma tuleviku osas.

Ka Euroopa Liidu missiooni loomine võiks aidata kaasa olukorra leevendamisele, kuid suure tõenäosusega ei laseks konflikti üks osapool Venemaa ELi missiooni oma kontrolli all olevale alale.

The post Ukraina taotlusest ÜRO rahuvalvajate saatmise kohta Ida-Ukrainasse appeared first on Urmas Paet.

Esitasin täna Euroopa Liidu välisasjade kõrgele esindajale Federica Mogherinile arupärimise, milles soovin, et Euroopa Liit taotleks ÜRO Julgeolekunõukogult rahuvalvemissiooni algatamist Ukrainas.

ÜRO Julgeolekunõukogus on kaks ELi liikmesriiki alalised liikmed ning lisaks on ka ajutiste liikmete seas ELi liikmeid. Soovin Mogherini seisukohta selles osas, et EL võiks algatada ÜRO Julgeolekunõukogus Ukrainasse rahuvalvemissiooni loomise, et vägivald peatada. EL peab seisma kõikides rahvusvahelistes kehandites Euroopa julgeoleku eest.

Ukraina konflikt vajab kiiresti otsest rahvusvahelist sekkumist, milleks kõige loogilisem oleks püüda jõuda uue relvarahuni ning seejärel lubada riiki ÜRO rahuvalvejõud. Selle eeldus on muidugi, et Venemaa ei vetosta vastavat otsust ÜRO Julgeolekunõukogus. See samm võimaldaks vägivalla peatada ja lõpetada Ukraina edasised territooriumikaotused.

Samas Venemaa soovib Ukrainat nõrgestada seni, kuni see riik loobub ELi suunas liikumisest.

Kui õnnestuks vägivald peatada, siis oleks ka alust lootuseks pidada tegelikke poliitilisi kõnelusi, et konflikt lõpetada ning Ukraina saaks ise teha edasised valikud oma tuleviku osas.

Ka Euroopa Liidu missiooni loomine võiks aidata kaasa olukorra leevendamisele, kuid suure tõenäosusega ei laseks konflikti üks osapool Venemaa ELi missiooni oma kontrolli all olevale alale.

Euroopa Liidul tuleb juba homsel välisministrite kohtumisel teha uued konkreetsed otsused mõjutamaks Venemaad uut rünnakulainet Ukrainas peatama. Loodetavasti ei tee selleks takistusi ka Kreeka uus valitsus.

The post EL peaks algatama ÜRO Julgeolekunõukogus Ukraina-rahuvalvemissiooni loomise appeared first on Urmas Paet.