Uurisin Euroopa Komisjonile saadetud pöördumises, kuidas kuue poliitvangi vabastamine Valgevenes mõjutab ELi edasisi suhteid Valgevenega ning kui kaugel on viisalihtsustuse kehtestamine Valgevene kodanikele ELi reisimiseks.

Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident Federica Mogherini vastas, et kõigi poliitvangide vabastamine oli kaua oodatud samm, mis on oluline edasiminek püüdlustes parandada suhteid ELi ja Valgevene vahel.

Viisalihtsustus ELi ja Valgevene vahel on oluline samm, kuivõrd Valgevene elanike reisimise lihtsustamine ELi on parim viis tutvustada Euroopa väärtusruumi ning see aitab kaasa ka Valgevene ühiskonna avanemisele.

Mogherini selgitas, et välisasjade nõukogu julgustas ELi liikmesriike kuni viisalihtsustuslepingu sõlmimiseni kasutama viisaeeskirjadega ettenähtud paindlikkust, eelkõige viisataotlejate teatavate kategooriate puhul viisatasust loobumist ja selle tasu vähendamist. Kuigi Euroopa Komisjon sai läbirääkimisjuhised viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu sõlmimiseks Valgevenega juba 2011. aasta veebruaris, oli läbirääkimisi võimalik alustada alles kolm aastat hiljem.

Praegu on Mogherini sõnul ELi ja Valgevene viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu üle peetavad läbirääkimised lõpusirgel, kusjuures lahendada jääb ainult üks tehniline küsimus – Valgevene diplomaatiliste passide turvaelemente peetakse mitmes liikmesriigis ebapiisavaks.

“2015. aasta aprillis pakkus komisjon Valgevenele ekspertide tasandil abi vajalike muudatuste ettevalmistamiseks, et tõsta Valgevene väljastatud diplomaatiliste passide turvalisuse standardeid,” ütles Mogherini. “Viisalihtsustuslepingu heaks kiitmine on kavas niipea, kui allesjäänud tehniline probleem on lahendatud,” lisas ta.

The post ELi ja Valgevene viisalihtsustuslepingu üle peetavad läbirääkimised on lõpusirgel appeared first on Urmas Paet.

Täna toimus Brüsselis kohtumine Gruusia Vaba Demokraatliku partei esimehe ja endise kaitseministri Irakli Alasaniaga. Ütlesin kohtumisel, et Venemaa püüab külmutatud konfliktialade kaudu Gruusia arengut pidurdada. Nii nagu ta teeb seda ka teistes riikides, kuhu on külmutatud konflikt tekitatud.

Valgevene on ainuke ELi idapartnerluse riik kuuest, kus ei ole külmutatud konflikti. Loodetavasti jääb see nii. Gruusias on neid lausa kaks – Abhaasias ja Lõuna-Osseetias – ning paraku näitavad Venemaa sammud, et Venemaa püüab neid piirkondi lõplikult annekteerida.

ELi ja NATO suunalisele liikumisele on Gruusias toetus jätkuvalt kõrge ning EL peaks sellele vastama viisalihtsustusega ja vabakaubanduslepingu jõustamisega lähitulevikus.

Alasania ütles, et kui Gruusia on edukas Euroopa Liiduga integreerumisel, on ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tulevik paremini kindlustatud, kui Venemaaga koostööd tehes ning seda teavad abhaasialased ja osseedid ka ise. Euroopa Liidu rollist rääkides pidas Alasania oluliseks sealse kodanikuühiskonna toetamist, sest tema hinnangul aitaks ELi panus üles ehitada usaldust Gruusia ning Abhaasia ja Lõuna-Osseetia vahel.

The post Kuuest ELi idapartnerluseriigist viie territooriumil on üks või mitu külmutatud konflikti appeared first on Urmas Paet.