Ütlesin täna sõnavõtus Brüsselis Euroopa Parlamendi täiskogus hääletusel olnud ELi 1,8 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale, et sellega näitab EL selget toetust Ukraina reformidele.

Ukraina on väga keerulises olukorras, kuivõrd püüab vajalikke reforme ellu viia ajal, kui riigi idaosas on käimas relvakonflikt ja osa Ukraina territooriumist – Krimm – on ebaseaduslikult annekteeritud Venemaa poolt. Raskendavateks oludeks on veel ka Venemaa-poolsed kaubanduspiirangud ning Ukraina-Venemaa vahelise maagaasivaidluse ägenemine. Ukrainas on kriitilise tähtsusega reformideks muuhulgas võitlus korruptsiooniga, ettevõtluskeskkonna parandamine, uuendused sisejulgeolekuasutustes, maksureform ning ümberkorraldused energiasektoris.

EL kinnitab Ukrainale täiendava makromajandusliku abi andmisega, et on valmis olema toeks nendele riikidele, kes majanduslikult ja poliitiliselt rasketel aegadel viivad ellu riigile vajalikke reforme. Me oleme rõhutanud muudatuste vajalikkust Ukrainas ning selle kõrval on oluline ka tegudega näidata, et võtame oma poliitilisi kohustusi tõsiselt.

Finantsabi andmise kõrval peab EL jätkama Venemaa-vastaste sanktsioonidega kuni Venemaa hakkab täitma Minskis kokkulepitut.

The post Euroopa Parlament otsustas anda Ukrainale 1,8 miljardit eurot finantsabi appeared first on Urmas Paet.

Euronesti parlamentaarse assamblee istungil Jerevanis osalenud Euroopa Parlamendi liikmed ning ELi idapartnerluse riikide parlamentide esindajad võtsid täna vastu resolutsiooni, milles nõuavad kõikide osapoolte koostööd Malaisia reisilennuki allatulistamise uurimises ning süüdlaste väljaselgitamist.

Ütlesin istungil, et selle kuriteo eest vastutajad tuleb võimalikult kiiresti välja selgitada ja kohtu ette tuua. See uurimine ei saa jääda tulemusteta. On kahetsusväärne, et Venemaa ei tee endiselt piisavalt koostööd Malaisia reisilennuki allatulistamise sõltumatus ja rahvusvahelises uurimises.
Resolutsioonis mõistetakse ka hukka Venemaa agressioon Ukrainas ja Krimmi ebaseaduslik annekteerimine. Selline tegevus on olnud Venemaa reaktsioon Ukraina soovile liikuda ELi suunal. Venemaa peab austama Ukraina suveräänsust ja valikuid ning oma väed Ukrainast välja tõmbama ja lõpetama separatistide tegevuse toetamise Ida-Ukrainas.  Kuni Venemaa ei hakka täitma enda poolt võetud rahvusvahelisi kohustusi, peab EL sanktsioonidega jätkama.
ELi perspektiivist rääkides peaks maikuus Riias toimuv idapartnerluse tippkohtumine andma lisatõuke idapartnerluse tugevdamisele, seda eelkõige ELi ja idaparnerlusriikide vahelise poliitilise ja majandusliku koostöö tihendamise kujul. Idapartnerlus peab jääma ELi oluliseks poliitiliseks suunaks. ELi kohus on ka jätkata idapartnerlusriikide toetamist vajalike reformide läbiviimisel.
Neljas korraline Euronesti parlamentaarse assamblee kohtumine toimub Jerevanis 16.-18. märtsil.

The post Euroopa Parlamendi ja idapartnerluse riikide esindajad nõudsid MH17 allatulistamise süüdlaste selgitamist appeared first on Urmas Paet.