Kohtusin Euroopa Parlamendis Kasahstani, Tadžikistani, Kõrgõzstani ja Usbekistani opositsioonipoliitikute ja kodanikuühiskonna esindajatega.
Kesk-Aasia riigid on üha suurema poliitilise, majandusliku ja julgeolekuga seotud surve all. Oma mõjuvõimu piirkonnas soovivad suurendada nii Venemaa kui Hiina. Venemaa avaldab Kesk-Aasia riikidele survet, et nad ühineksid Euraasia Liiduga, Afganistani suunal on jätkuvalt julgeolekuprobleemid ning samuti on kasvanud Daeshiga seotud julgeolekuriskid.

Kõike seda arvestades peaks EL senisest enam Kesk-Aasia riikidesse panustama. Seda nii inimõiguste, hariduse, keskkonnakaitse kui ka julgeoleku valdkonnas. Ajastus selleks on muidugi keeruline, kuivõrd Euroopa Liit on suunanud oma põhitähelepanu ELi ühtsust ähvardavatele kriisidele, sealhulgas põgenikeprobleemile, terrorismile ja brittide valmistumisele Brexiti referendumiks, kuid selle kõrval tuleb leida võimalusi tõhustamaks ELi Kesk-Aasia suunalist tegevust. Ta lisas, et strateegia kõrval on veelgi olulisemaks ELi välispoliitikajuhtide reaalne tahe piirkonda panustada.

Kohtumisel osalenud Kesk-Aasia riikide esindajad rõhutasid ELi suurema panuse vajadust just kodanikuühiskonna toetamise ja meediavabaduse tugevdamise valdkonnas. Ühe konkreetse ettepanekuna toodi välja Euroopa Liidu oma meediakanali loomine Kesk-Aasia riikidesse, mis pakuks infot vastukaaluks Venemaa propagandale. Samuti toodi välja vajadus koolituste ja seminaride järele, mis oleksid suunatud Kesk-Aasia riikide kodanikuühiskonna esindajatele ja ajakirjanikele.

The post EL peab seoses kasvavate riskidega toetama Kesk-Aasia riikides vabaduste suurendamist appeared first on Urmas Paet.

Juhtisin Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini tähelepanu sellele, et Kesk-Aasia riigid on üha suurema poliitilise, majandusliku ja julgeolekuga seotud surve all. Venemaa avaldab neile survet, et nad ühineksid Euraasia Liiduga. ISIL ohustab nende riikide julgeolekut järjest enam. Seoses sellega peab EL senisest palju enam Kesk-Aasia riikidesse panustama.

Ka Eesti võiks laiendada arengukoostööalast tegevust Kesk-Aasia riikidesse, kus usaldus Eesti suhtes on suur. ELi praegust Kesk-Aasia strateegiat tuleb oluliselt tõhustada ja konkreetsemaks muuta ning seda tuleb igas Kesk-Aasia riigis eraldi rakendada.

Mogherini ütles oma vastuses, et ELi eesmärk on jääda Kesk-Aasiale usaldusväärseks ja pikaajaliseks partneriks. “EL on otsustanud suurendada kuni 2020. aastani Kesk-Aasiaga tehtava koostöö eelarvet. Muudetud Kesk-Aasia piirkonnastrateegias toonitab EL üha suurenevaid erinevusi viie riigi vahel,” ütles ta.

EL püüab Mogherini sõnul ka edendada usaldusväärsemat investeerimiskeskkonda, kohtureformi ja korruptsioonivastast võitlust Kesk-Aasias. “EL jätkab koostööd inimõiguste, õigusriigi põhimõtte ja hea juhtimistava vallas,” ütles ta. “Lisaks tugevdatakse koostööd julgeoleku ja stabiilsuse ning loodusvarade säästva majandamise alal. EL kohandab oma meetmeid vastavalt uutele tuvastatud probleemidele ning arendab edasi algatusi rände, terrorismivastase võitluse ja piirijulgeoleku vallas,” lisas Mogherini oma vastuses.

The post EL ja Eesti peavad seoses kasvavate riskidega Kesk-Aasia riikidesse rohkem panustama appeared first on Urmas Paet.

Tegin pöördumise ELi välisasjade kõrgele esindajale Frederica Mogherinile, kus ütlesin, et Euroopa Liit peab elavdama tegevust Kesk-Aasia riikides, arvestades nende riikide suurenenud julgeolekuprobleeme seoses ISILi tegevuse ning Afganistanist rahvusvaheliste jõudude lahkumisega.

Järsult on suurenenud ka Venemaa surve Kesk-Aasia riikidele seoses sooviga saada need riigid liituma Euraasia liiduga. Euroopa Liidul on võimalik pakkuda Kesk-Aasia riikide arenguks ning piirkonna tasakaalustamiseks suuremat koostööd ja tuge. Sealses piirkonnas kasvanud julgeolekuriskid mõjutavad ka Euroopat, näiteks suureneb Kesk-Aasia riikidest ISILiga ühinenud võitlejate arv ning ka Afganistani äärmusjõud soovivad kanda kinnitada ka Kesk-Aasias.

Ka Venemaa surve neile riikidele kasvab, et suruda neid liituma Euraasia liiduga. Seoses Ukraina sündmustega on kasvanud ärevus ka Kesk-Aasias, mis on ELile oluline piirkond ka näiteks energiaallikate võimaluste poolest.

ELil on kõik võimalused oma Kesk-Aasia strateegia kiiremaks elluviimiseks ning suhete tihendamiseks Kesk -Aasia riikidega.

Küsisin Mogherinilt millised on ELi välisteenistuse konkreetsed lähiaja sammud ELi suhete tihendamiseks nende riikidega.

Eestil on Kesk-Aasia riikidest saatkond Kasahstanis, mis on sel aastal ka NATO kontaktsaatkond.

The post Kesk-Aasia peab Euroopa Liidule olema suurem huviobjekt appeared first on Urmas Paet.

Saksa ja Prantsuse riigijuhid on tegemas uut pingutust, et sõjategevus Ida-Ukrainas peatada. See on edasiste hukkumiste vältimiseks vajalik, kuid põhiküsimus on endiselt suures pildis ehk kuidas konflikt kui selline lõpetada.

Olukorrale lahenduse leidmise teeb eriti keeruliseks asjaolu, et tegemist on nii Ukraina kui Venemaa, aga ka Euroopa Liidu jaoks väga põhimõtteliste valikutega. Olgugi, et otsene sõjaline konflikt leiab aset Ida-Ukrainas, on tegelik konflikti põhjus Ukraina kui terviku tulevikus ja Venemaa jaoks ka Euraasia liidu võimalikkuses.

Seega Venemaa soovib saavutada Ukraina peatumise Euroopa Liidule lähenemisel ning seejärel soovitavalt ühinemise Euraasia liiduga.

Ukraina praegune president ja valitsus ning ühiskonna enamus soovivad aga teed ELile lähemale jätkata. ELi väärtusruumist tulenevalt ei saa EL aktsepteerida aga midagi muud, kui Ukraina enda vaba valikut oma tuleviku suhtes.

Seega on tegemist väga põhimõttelise vastasseisuga, kus kokkupuutepunkti leidmine ongi väga keeruline. Selleks peab keegi oma poliitikat ja hoiakuid muutma. Meie väärtustest lähtudes peaks see keegi loomulikult olema Moskva ja loobuma ambitsioonist oma naabrite tulevikku määrata. Iseasi, kas majanduslikult nõrgenev Venemaa on valmis mingitel asjaoludel seda tegema.

Ukraina järgmine konkreetne samm ELile lähenemisel saaks olla assotsiatsioonileppe jõustumine. Selleks on vaja, et kõik ELi liikmesriigid lepingu ratifitseeriksid. Peab lootma ja tegutsema, et viimased sisepoliitilised arengud mõnes ELi liikmesriigis seda protsessi ei seiska. Aga ka selles on riske.

Seega on Saksa ja Prantsuse juhtide praegune taktikaline eesmärk saavutada Ida-Ukrainas taas vaherahu ehk lahingutegevuse peatamine. Isegi, kui see saavutatakse, ei püsi see aga ilmselt kuigi kaua, kui suuremas poliitilises pildis muudatusi toimuma ei hakka.

Närvid on igatahes väga pingul, mida näitab ka Prantsuse presidendi Hollandi värske hoiatus suurema sõja võimalikkusest Ukrainas. Praegu on seega aeg, kus vigu teha ei tohi. Keskkond on selleks liiga närviline ja usaldamatu.

The post Mõtteid Ukraina teemal appeared first on Urmas Paet.