Nepal vajab endiselt nii humanitaarabi kui pikaajalist tuge, et maavärinate purustustest taastuda.

Aprill lõpu maavärin Nepalis oli viimase 80 aasta rängim selles piirkonnas ning ühtlasi ka üks viimaste aastate raskemaid looduskatastroofe. ÜRO hinnangul on Nepalile humanitaarabi andmiseks veel kiiresti vaja ligi 300 miljonit eurot.

Humanitaarabi peab jõudma kõikide abivajajateni. Nepali valitsus peab tagama, et abi andmisel ei diskrimineeritaks inimesi soo alusel, kasti- või rahvusepõhiselt, ega ka mõnel muul põhjusel.

Ka tuleb võtta õppetunde aastatetagusest Haiti maavärinast, mille paljud kannatanud elavad siiani telklinnakutes, sest abi ei ole olnud piisav.

Nepali tabas 25. aprillil ränk maavärin, millele järgnes teine maavärin 12. mail. Nepali valitsuse kohaselt kaotas maavärinates elu ligi 8700 inimest ning hävis rohkem kui 500 000 ehitist. Vähemalt 2,8 miljonit inimest on pidanud oma kodudest lahkuma ning paljud neist vajavad humanitaarabi.

The post Nepali võimud peavad tagama, et humanitaarabi jõuaks kõikide abivajajateni appeared first on Urmas Paet.

Euroopa Liidul peab valmima pikaajaline kava, et toetada maavärinas tugevalt kannatanud Nepali. Vältida tuleb Haiti maavärina tagajärjel kujunenud olukorra kordumist, kus viis aastat pärast maavärinat elab ikka veel 80 000 inimest telkides.

Liitusin Euroopa Parlamendi liikmete arupärimisega Euroopa Komisjonile seoses ELi plaanidega tagada humanitaarabi maavärinast räsitud Nepali toetamiseks ka pikemas perspektiivis.

Maavärin Nepalis oli viimase 80 aasta rängim selles piirkonnas ning ühtlasi ka üks viimaste aastate raskemaid looduskatastroofe. Maavärin mõjutas kokku üle 8 miljoni inimese elu, mis on neljandik kogu piirkonna rahvastikust. Terved külad on hävinud ning piirkonna elanikel on puudus nii toidust kui veest. Maavärina tõttu sai surma üle 6000 inimese ning ligi 10 000 on viga saanud. Lisaks vajab umbes 100 000 last kiiremas korra humanitaarabi.

Euroopa Liidul peab olema plaan Nepali abistamiseks ka pikemas perspektiivis, sest sellistest purustustes üle saamine võtab kauem kui mõned kuud. Selle näiteks on Haiti. Vaatamata sellele, et Haiti maavärinast on möödas juba viis aastat, elab ikka veel 80 000 inimest telkides. Sellest tulenevalt otsustas rühm eurosaadikuid küsida Euroopa Komisjonilt, milliseid meetmeid kavatseb EL kasutusele võtta, et tagada Nepalile humanitaarabi andmine ka pikemas perspektiivis.

The post Nepali maavärina tagajärgedega tegelemisel tuleb õppida Haiti kurvast kogemusest appeared first on Urmas Paet.

Tänasel Ukraina olukorra arutelul Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis ütles Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, et Ukraina mure number üks on konflikt Ida-Ukrainas ning olukorra tõsidust kirjeldab see, et viimase 24 tunni jooksul on nn separatistid vaherahu rikkunud 84 korda.

Paeti sõnul on sõjaline aktiivsus taas kasvamas, olgugi, et vaherahu peaks justkui veel kehtima. “Ilma konflikti lõppemiseta jääb igal juhul häirituks kogu Ukraina areng. Konflikti lõpetamise võti Ida-Ukrainas on Venemaa käes,” lisas ta.

Paet ütles, et Ukraina saab aga nüüd ja kohe alustada põhjalikku võitlust korruptsiooni vastu ning ulatuslikku reformide läbiviimist. “ELi liikmesriikidel tuleks aga hiljemalt kevadeks ratifitseerida Ukrainaga sõlmitud assotsiatsioonileping, et see saaks jõustuda. Samuti on oluline hoida Ukrainale avatuna Euroopa perspektiiv,” sõnas ta.

Oma sõnavõtus rõhutas Paet vajadust aidata Ukraina konflikti tõttu kannatavaid inimesi. “Sajad tuhanded lapsed ei saa Ida-Ukrainas käia koolis, üle 600 000 inimese on sisepõgenikud ja inimesed hukkuvad ka praeguse vaherahu ajal. EL saab siin suurendada humanitaarabi ning jätkuvalt keskenduda kriisi poliitilise lahenduse leidmisele. Venemaa-vastaste sanktsioonide muutmisest ei ole midagi rääkida enne, kui sanktsioonide kehtestamise põhjused pole ära langenud,” ütles ta.

Lisainfo:
urmas.paet@europarl.europa.eu
www.urmaspaet.eu

The post Massilised vaherahu rikkumised Ida-Ukrainas võivad viia sõjategevuse uuele aktiviseerumisele appeared first on Urmas Paet.