Euroopa Komisjoni liige Margrethe Vestager vastas minu arupärimisele seoses Euroopa Komisjoni otsusega Estonian Airile tehtud maksete ebaseaduslikkuse kohta.

Vestageri sõnul jõudis komisjon 6. novembri 2015. aasta otsuses järeldusele, et Estonian Airi suhtes on võetud mitu ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut riigiabimeedet. Vestager täpsustas, et need meetmed hõlmasid kahte kapitalisüsti (17,9 miljoni eurot 2010. aastal ja 30 miljonit eurot 2011. ja 2012. aastal) ning ühte päästmislaenu (37 miljonit eurot aastatel 2012–2014). Lisaks oli Vestageri sõnul Eestil kavas anda 40,7 miljonit eurot täiendavat ümberkorraldusabi kapitali suurendamiseks.

“Kõigi nende meetmetega rikuti ELi riigiabieeskirju ja anti seega kõnealusele äriühingule põhjendamatu eelis konkurentide ees,” ütles volinik Vestager oma vastuses. “Ka siis, kui riiklik lennuettevõtja kuulub riigile, on ta siiki ettevõtja, kes tegeleb majandustegevusega ja konkureerib aktiivselt muude lennuettevõtjatega ELi liberaliseeritud turul. Nii sattus mitu muud äriühingut, kes konkureerisid ettevõtjaga Estonian Air Tallinnasse suunduvatel ja sealt lähtuvatel marsruutidel, nende otsese konkurendi ebeaseadusliku riigipoolse rahastamise tõttu ebasoodsasse olukorda,” lisas ta.

Vestageri sõnul ei saa pidada headeks tõhusate transporditeenuste osutajateks selliseid äriühinguid, kes on pikka aega kahjumis ja tegutsevad turul edasi tänu riigi toetustele. “Tallinna lennujaama suunduvatel ja sealt väljuvatel liinidel oli ettevõtja Estonian Air teostatud reisilendude osakaal alla 30%,” ütles ta. “Järelikult pakuvad Eestis lennuteenuseid mitu muudki lennuettevõtjat. Kuigi mõned otselennuliinid võivad Estonian Airi tegevuse lõppemise tõttu olla ajutiselt alateenindatud, näitavad varasemad kogemused, et olemasolevad ja uued konkurendid täidavad võimalikud turulüngad suhteliselt kiiresti,” ütles Vestager ning lisas, et mitu lennuettevõtjat on juba hakanud teostama lisalende Tallinnasse ja Tallinnast.

Euroopa Komisjoni otsus halvendab oluliselt Eesti konkurentsivõimet ning jättis tööta 160 inimest. Lennunduskonkurents ei toimi normaalselt vähese elanikkonnaga ning ELi keskosast kaugetes riikides, mistõttu ELi seadusandlus vajab muutmist.

Ka ei selgu kahjuks Vestageri vastusest, millised teised lennuettevõtted ja mis moel sattusid Estonian Airi tõttu ebasoodsasse olukorda. Reaalsus on siiski see, et paljudesse Euroopa suurtesse linnadesse Tallinnast ühendused puuduvad või on ebapiisavad.

Olen jätkuvalt seda meelt, et tulevikku silmas pidades peaks Eesti Euroopa Komisjoni otsuse kohtus vaidlustama. Arvestades ka Euroopa Komisjoni vastupidist otsust Air Balticu ja mitmete teiste lennufirmade suhtes, aga ka olulisi turutõrkeid Euroopa lennendusturul.

The post Euroopa Komisjoni otsus Estonian Airi suhtes tuleks tulevikku silmas pidades vaidlustada appeared first on Urmas Paet.

Ütlesin täna oma sõnavõtus Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Brüsselis, et lennunduskonkurents ei toimi normaalselt vähese elanikkonnaga ning ELi keskosast kaugetes riikides, mistõttu ELi seadusandlus vajab muutmist.

Euroopa Komisjon otsustas laupäeval, et lennufirma Estonian Airi omaniku ehk Eesti riigi poolt tehtud sissemaksed Estonian Airi ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega ning tuleb tagasi maksta. See tõi kaasa Eesti lennufirma tegevuse lõpetamise, mis halvendab oluliselt Eesti konkurentsivõimet ning jättis tööta 160 inimest.

Euroopa Komisjoni väide oli see, et Eesti riigi kui omaniku poolt tehtud maksed kahjustavad konkurentsi. Samas, millisest konkurentsist on jutt? Eestis on vähe inimesi ning vahemaad Euroopa keskustega on pikad. Enamik Euroopa lennufirmasid pole soovinud kunagi Eestisse lennata. Samas suurendab Estonian Airi tegevuse lõpetamine oluliselt riski Eesti konkurentsivõime vähendamiseks ning muudab veelgi raskemaks ühendused Eesti ja muu Euroopa vahel.

ELi uus lennunduspakett peab arvesse võtma, et lennunduskonkurents ei toimi normaalselt vähese elanikkonnaga ning ELi keskosast kaugetes riikides. Neid ei saa võtta sama mõõdupuuga nagu lühikesi vahemaid Euroopa suurlinnade vahel. Tegin ettepaneku, et ELi seadusandlust tuleb muuta nii, et ka väikeste ning Euroopa keskosast kaugel olevate riikide inimestel oleks võimalik lennata otse Euroopa suurlinnadesse.

The post Tegin ettepaneku ELi seadusandluse muutmiseks, et võimaldada ka ELi keskosast kaugel olevatele väikestele liikmesriikidele normaalsed lennuühendused appeared first on Urmas Paet.

Lennuühenduste olemasolu ja sagedus on oluline majandusarengu ja konkurentsi elavdaja ka Euroopa Liidu sees. Mõistetavalt on ELi piiririigid selles osas kehvemas seisus, kui ELi kesksetes piirkondades asuvad riigid. Eriti keerulises olukorras on väiksemad ja ELi äärtel asuvad liikmesriigid, nagu Eesti, kus lennuühenduste arv ja sagedus on väikese turu tõttu piiratud. See takistab ka riigi kui terviku konkurentsivõime arengut.

Esitasin Euroopa Komisjonile arupärimise küsimusega milliseid samme Euroopa Liit kavandab, et aidata hoida ja arendada lennuühendusi ka ELi väiksemate riikidega, mis on ELi äärealadel.

Küsisin, et arvestades reisijatearvu suhtelist väiksust neis riikides, nagu ka Eestis, siis millist tuge saab EL anda, et säilitada rahvuslikku lennufirmat, kes on oluline ühenduste tagaja teiste ELi riikidega ning milliseid ELi õigusakte tuleks muuta, et ka ELi äärealadel elavate riikide kodanikel oleks tagatud piisav lennuühendus teiste ELi riikidega.

The post Esitasin Euroopa Komisjonile arupärimise lennuühenduste tagamise kohta Euroopa Liidu piiririikidega, seal hulgas Eestiga. appeared first on Urmas Paet.