Türgi – Urmas Paet

Euroopa Parlament otsustab Gruusia viisavabaduse loodetavasti lähiajal

upaet — Sun, 22 May 2016 12:00:05 +0000

Kohtusin Gruusia saadikuga Euroopa Liidu juures Natalie Sabanadzega ja Gruusia saadikuga Eestis Tea Akhvledianiga. Arutasime muuhulgas ka viisavabaduse teemat. Arvestades, et Gruusia vastab kõigile Euroopa Liidu viisavabaduse kriteeriumitele loodan, et Euroopa Parlament langetab otsuse ELi viisavabaduse osas Gruusiale lähikuudel.

EL kaalub praegu viisavabaduse kehtestamist Gruusia, Ukraina, Türgi ja Kosovo kodanikele. Olulisi sisulisi takistusi viisavabaduse kehtestamiseks enam olla ei saa. EL on kehtestamas ka kaitsesätet, mis võimaldab viisavabaduse kehtivuse peatada, kui ilmnevad suured probleemid, näiteks illegaalne immigratsioon.

Gruusia kehtestas viisavabaduse ELi kodanikele juba aastaid tagasi.

The post Euroopa Parlament otsustab Gruusia viisavabaduse loodetavasti lähiajal appeared first on Urmas Paet.

Täna algav Euroopa Ülemkogu peab pakkuma lahendusi ka põgenikelainete põhjuste leevendamiseks

upaet — Thu, 25 Jun 2015 11:22:28 +0000

Täna algaval Euroopa Ülemkogu kohtumisel tuleb leida vähemalt osaliselt lahendusi Euroopat survestavale põgenikeprobleemistikule, mis on suurendanud pingeid ka Euroopa Liidus liikmesriikide vahel.

Lisaks päevakajalistele Euroopa-sisestele valikutele tuleb teha otsuseid ka Euroopa Liidu tegutsemiseks põgenikelainete põhjuste leevendamisel.

Nii peab Euroopa Liit andma põgenikesurve leevendamiseks tugeva diplomaatilise panuse kokkulepete saavutamiseks, et vähendada sõdu ja konflikte Euroopa vahetus naabruses ning ka Euroopas endas ehk Ukrainas. Samuti panustama hästi varustatud põgenikelaagrite rajamisse konfliktipiirkondade läheduses.

Olukorra paranemine ainuüksi Süürias aitaks oluliselt kaasa põgenikelaine vähendamisele, kuid selleks peab Euroopa Liit ja kogu rahvusvaheline kogukond panustama Süüria kodusõja lõpetamisse ja ISILi väljasurumisse piirkonnast.

Samuti tuleks kiiremas korras saavutada kokkulepped konfliktiriikide naabritega korralikult varustatud põgenikelaagrite rajamiseks, mis asuksid turvalises piirkonnas konfliktipiirkondade läheduses. Selleks tuleb saavutada kokkulepped vastavate riikidega, kuhu sellised varjupaigad rajada ning samuti tuleb tagada nende süsteemne varustamine. Samas tuleb ka juba olemasolevate põgenikelaagrite varustatust oluliselt parandada, mis vähendaks ka juba põgenikelaagritesse jõudnud inimeste motivatsiooni Euroopa suunas lahkuda.

See on kulukas, kuid võimaldaks põgenikel vältida eluohtlikku reisi üle Vahemere Euroopasse.

Lisaks Süüriale tuleb leida lahendus olukorrale Liibüas, mis võimaldaks seal Vahemerele eluga riskima minemise asemel oodata konflikti lõppu normaalselt varustatud varjupaikades. Liibüas stabiilsuse loomine on aga väga keeruline ülesanne.

ELi piiriagentuuri Frontexit tuleb samuti kiiresti tugevdada ning suurendada ka liikmesriikide panust Vahemere patrullidesse ja päästevõimekusse. Ühtlasi tuleb saavutada vabatahtlikkusel põhinev põgenike ümberpaigutamise lahendus riikidest, mis on kõige suurema migratsioonisurve all. Siinkohal saab abi pakkuda ELi keskne rahaline toetusmehhanism, mis aitaks vähendada ka riski Schengeni lõhkumisele.

Lisaks koostööle Euroopa Liidu liikmesriikide vahel tuleb teha tihedamat koostööd Türgiga. EL ja Türgi peavad koostöös leidma lahenduse Türki jõudnud sõjapõgenike turvalise varjupaiga suhtes.

Võrreldes 2013. aastaga oli eelmise aastaga Euroopasse saabunud põgenike arv peaaegu kolmekordistunud ja jõudis 278 000ni. Ainuüksi sellel aastal on juba üle kahe tuhande põgeniku Vahemerel uppunud.

The post Täna algav Euroopa Ülemkogu peab pakkuma lahendusi ka põgenikelainete põhjuste leevendamiseks appeared first on Urmas Paet.

Sõjapõgenikest on kujunemas Euroopa sügavaim kriis

upaet — Wed, 20 May 2015 10:10:26 +0000

Täna arutati Euroopa Parlamendi täiskogul Strasbourgis Euroopa rände teemat. Põgenikekriisist on kujunemas kogu Euroopa suurimaid probleeme, mis võib ohustada Schengeni vaba liikumise toimimist ning pingestada ka ELi riikidevahelisi suhteid.

Seega tuleb võimalikult kiiresti leida lahendused, mis aitavad sõjapõgenikke, võimaldavad vähendada survet Lõuna-Euroopa riikidele ega sea ohtu ELi solidaarsust ja tugevust.

Inimesed, kes on konfliktipiirkondadest lahkunud või lahkuvad, ei ole parema elatustaseme otsinguil, vaid põgenevad oma lähedaste ja iseenda elu päästmiseks.

Euroopa Liit peab andma maksimaalse diplomaatilise panuse kokkulepete saavutamiseks, et vähendada konflikte Euroopa vahetus naabruses ja muidugi Euroopas endas ehk Ukrainas. Süüria kodusõja lõpp ja ISILi väljasurumine annaksid juba olulise panuse põgenikelaine vähendamisse.

Ühtlasi tuleb rajada adekvaatselt varustatud põgenikelaagrid turvalises piirkonnas konfliktipiirkondade läheduses. See eeldab kokkuleppeid vastavate riikidega, kuhu sellised laagrid rajada ning süsteemset varustamist.

Kiiresti ja oluliselt tuleb tugevdada ka ELi piiriagentuuri Frontexit ning suurendada liikmesriikide panust Vahemere patrullidesse ja päästevõimekusse. Saavutada tuleb tugevalt motiveeritud vabatahtlikkusel põhinev põgenike ümberpaigutamise lahendus riikidest, mis on kõige suurema surve all ning abiks saab olla ka ELi keskne rahaline toetusmehhanism.

Ka on oluline ELi ja Türgi tihe koostöö põgenikega tegelemisel. Eesmärk võiks olla, et ELi ja Türgi koostöös leitakse Türki jõudnud põgenikele lahendus Türgis.

The post Sõjapõgenikest on kujunemas Euroopa sügavaim kriis appeared first on Urmas Paet.

Suhete normaliseerumine Armeenia ja meie NATO liitlase Türgi vahel on oluline kogu Kaukaasia julgeolekule

upaet — Fri, 17 Apr 2015 10:21:00 +0000

Euroopa Parlamendis võeti vastu Armeenia genotsiidi 100. aastapäeva resolutsioon. Ainuüksi tuleviku kuritegude ärahoidmiseks tuleb kõik senised inimsusevastased kuriteod hukka mõista.

Samas on oluline, et Türgi ja Armeenia suhted saaksid normaliseeruda. See aitaks oluliselt panustada kogu Lõuna-Kaukaasia julgeoleku ja stabiilsuse tagamisse. Tuleb julgustada kõneluste tekkimist ja tihedamat koostööd Armeenia ja Türgi vahel. Peame tegelema kodanikuühiskonnaga ning toetama nii noorte kui ka ettevõtjate, meedia ja kultuuritegelaste ning kõikide teiste eluvaldkondade esindajate omavahelist suhtlust ja läbisaamist.

Armeenia-Türgi suhete normaliseerumise protsessi algatus on hea näide ning seda tuleks koos ELi toetusega jätkata.

The post Suhete normaliseerumine Armeenia ja meie NATO liitlase Türgi vahel on oluline kogu Kaukaasia julgeolekule appeared first on Urmas Paet.