Sõjalaevade vastasseis Aasovi merel tõi Venemaa sõja Ukraina vastu taas korraks maailma meediapilti, kuigi sõda ja inimeste hukkumine pole seal kogu viimase nelja ja poole aasta jooksul lakanud. Paraku on lihtsalt nii, et juba mõnda aega kestnud konfliktid kipuvad unustusse jääma.

Rohkem kui neli ja pool aastat pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ning vaenutegevuse algust Donbassis, kannatab Ukraina aga ikka Venemaa agressiooni all. Kestvat vaherahu pole kordagi õnnestunud saavutada ning igal nädalal hukkub kahekohaline arv inimesi. Minski protsess pole andnud mingeid konkreetseid tulemusi, välja arvatud umbes 300 vangi vahetamine aasta tagasi. Initsiatiiv saata piirkonda ÜRO rahuvalvejõud pole samuti kuhugi jõudnud. Moskva pole ilmutanud mingeid märke olukorra lahendamise suunas ning ootab praegu märtsis toimuvate Ukraina presidendivalimiste tulemusi.

Donetski separatistide juhi Zahartśenko tapmine selle aasta augustis ei avaldanud julgeolekuolukorrale otsest mõju, kuid Moskva kasutas seda uue poliitilise protsessi käimalükkamiseks. Nimelt viidi Ida-Ukrainas 11. novembril läbi nn valimised, mida ükski riik ei tunnustanud, kuid mille eesmärk oli tugevdada kohapealset poliitilist identiteeti.

Venemaa on jätkanud ka samme täieliku kontrolli saavutamiseks kogu Aasovi mere üle. Kertśi silla avamine mais tegi võimatuks teatud tüüpi laevadele Ukraina Aasovi mere sadamatesse sisenemise. Suvest alates on Venemaa viinud läbi põhjalikku kontrolli Ukraina sadamatesse minevatele ja sealt tulevatele kaubalaevadele, seejuures on kontrollitud rohkem kui tuhandet ELi liikmesriikide lipu all sõitvat laeva. Need piirangud on halvasti mõjunud Ukraina kagupiirkonna majandusele.

Alates Krimmi okupeerimisest on Venemaa suurendanud seal oluliselt sõjalist kohalolekut ning suurendanud repressioone nende suhtes, kes ei pea okupatsioonivõime seaduslikuks. Teravnenud on ka Vene poolt vahistatud poliitvangide küsimus, näiteks Oleg Sentsovi juhtum.

Donbassis on alates sõja algusest 2014. aastal tapetud üle 10 000 inimese ja 24 600 on saanud vigastada. Maapinda paigutatud suure hulga miinide tõttu hukkuvad tsiviilisikud ning ulatuslikud mineeritud alad takistavad ka piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut.

2,5 miljonit põgenikku

Niigi kehv humanitaarolukord on viimastel kuudel veelgi halvenenud rünnakute tõttu tsiviilinfrastruktuurile ning ka vähenenud rahvusvahelise abi tõttu. Humanitaarligipääs separatistide kontrolli all olevatele aladele on piiratud. Eriti kehv on olukord tervishoiu ja toiduga varustamise osas. Sõda on praeguseks tekitanud Ukrainas 1,5 miljonit sisepõgenikku ning umbes miljon välismaale lahkunud põgenikku. 3,4 miljonit inimest mõlemal pool rindejoont sõltuvad otseselt humanitaarabist.

Sõja ja anneksiooni sotsiaalmajanduslikud tagajärjed on ulatuslikud. Vene kontrolli all olevate alade ning muu Ukraina vahel kehtib kaubandusblokaad ning edasine poliitiline ja majanduslik isolatsioon teineteise osas süveneb.

Kahed valimised

Järgmisel aastal on Ukrainas nii presidendi- kui parlamendivalimised, vastavalt märtsis ja oktoobris. Sisepoliitiline olukord on Ukrainas küllaltki stabiilne. Samas näitab viimaste kuude trend siiski presidendi ja tema poliitilise jõu toetuse langust ning populistlike jõudude, seal hulgas Julia Timośenko toetuse tõusu.

Hoolimata majandusolukorra stabiliseerumisest viimastel aastatel, on Ukraina majanduse riskid seotud makrorahandusliku ebastabiilsusega, sest kätte hakkavad jõudma suurte kohustuste tagasimaksmise tähtajad. Suurem osa elanikkonnast on väga madala elatustasemega, mida muuhulgas süvendasid kiire inflatsioon ning grivna devalveerimine viimastel aastatel. Korruptsioonivastane võitlus, maareform ja gaasihindade viimine turuhinnale on esmased tingimused, et saada ka edaspidi Rahvusvahelise Valuutafondi abi.

Hoolimata paljudest raskustest on reformid Ukrainas siiski jätkunud. Olulised on muudatused hariduse, pensionide ja tervishoiuvaldkonnas, et väljuda Nõukogude sotsiaalsüsteemist. Juunis võttis Ukraina parlament vastu märgilise tähtsusega julgeolekusektori reformi, mille põhimõte on parlamentaarse kontrolli kehtestamine julgeolekuaparaadi üle. See protsess peab siiski jätkuma ning muuhulgas tuleb põhjalikult reformida Ukraina julgeolekuteenistust. Kohtusüsteemi reform liigub liiga aeglaselt ning prokuratuuri pole korralikult reformitud. Samas ka korruptsioonivastane võitlus pole andnud veel piisavalt tulemusi.

Vaatamata seadusruumi täiustamisele, on energiasektori reformid olnud napid, sest on põrkunud oligarhide huvidele ja vastuseisule. Suuremat hoogu pole sisse saanud ka suurte riigiettevõtete erastamine. Seda lihtsustav seadus võeti sel aastal vastu ning nüüd tuleb jõuda ka teostamisele.

Suhetes Euroopa Liiduga on Ukraina praegune juhtkond ilmutanud huvi edasi liikuda ning ühtlustada Ukraina seadusi ELi omadega ennekõike energia-, tolli- ja digivaldkonnas.

Samas on selge, et Ukraina muutuste kiirusele paneb oma pitseri ettearvamatu sõjaolukord suhetes Venemaaga ning Venemaa edasised sammud. Mäletatavasti teatas Vene president Putin, et suhted Ukrainaga ei hakka muutuma kuni ametis on Venemaale sobimatu praegune juhtkond. Seega halbu sõnumeid on sellest piirkonnast veel tulemas ja jätkuval sõjal Ukraina vastu ei tohi lasta pidevalt kõikjalt mujalt tulevate uudiste voo alla kaduda. Demokraatlik maailm ja seal hulgas Eesti peavad olema Ukrainale toeks seni kuni selle riigi vastu suunatud sõda ja rahvusvahelise õiguse rikkumine lõppeb.

The post Sõjas Ukraina vastu hukkub iga päev inimesi appeared first on Urmas Paet.

Osalesin täna Strasbourgis Euroopa Parlamendi täiskogu Ukraina olukorra arutelul, kus ütlesin, et uus loodetavasti saavutatav vaherahu ei tohi Ida-Ukrainast luua uut pikkadeks aastateks kinnistatud nn külmutatud konflikti piirkonda.

Tänasel Minski kohtumisel saavutatakse ehk uus vaherahu Ida-Ukrainas koos uue eraldusjoone fikseerimisega. Loodetavasti ei rikuta sedagi vaherahu peatselt 120 korda päevas. Uus eraldusjoon on Ukrainale arvatavasti kehvem kui varasem, sest viimastel nädalatel on Ukraina kontrolli all olevat ala Ida-Ukrainas vähemaks jäänud.

Vaherahu on kindlasti vajalik, aga see ei tohi viia uue külmutatud konfliktipiirkonna tekkele. See ei oleks sobiv lahendus Euroopa 21. sajandi julgeolekuruumile.

Kogu konfliktile lahenduse leidmine on väga keeruline, arvestades, et tegemist on põhimõttelise vastasseisuga, kus Venemaa tahab peatada Ukraina liikumist Euroopa Liidu suunas ning Ukraina valitsus ja ühiskonna enamus tahavad samas seda teed jätkata. EL saab lähtuda vaid sellest, et igal riigil on õigus määrata oma tulevikku.

Kuni see põhimõte pole tagatud ja agressioon Ukrainas jätkub, sest lisaks Ida-Ukrainale ei tohi unustada ka Krimmi, peab EL jätkama koos USA ja teiste demokraatlike riikidega poliitilist tegevust, suurendama survet Venemaale ja Ukraina igakülgset abistamist. Sealhulgas kiiresti ka luureinfoga ning sidevahendite ja -süsteemidega, küberkaitsega ja satelliidipiltidega. Kõige selle juures peab EL säilitama ühtsuse.

The post Uus loodetav vaherahu Ida-Ukrainas ei tohi viia kinnistatud külmutatud konfliktini appeared first on Urmas Paet.

Tänasel Ukraina olukorra arutelul Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis ütles Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, et Ukraina mure number üks on konflikt Ida-Ukrainas ning olukorra tõsidust kirjeldab see, et viimase 24 tunni jooksul on nn separatistid vaherahu rikkunud 84 korda.

Paeti sõnul on sõjaline aktiivsus taas kasvamas, olgugi, et vaherahu peaks justkui veel kehtima. “Ilma konflikti lõppemiseta jääb igal juhul häirituks kogu Ukraina areng. Konflikti lõpetamise võti Ida-Ukrainas on Venemaa käes,” lisas ta.

Paet ütles, et Ukraina saab aga nüüd ja kohe alustada põhjalikku võitlust korruptsiooni vastu ning ulatuslikku reformide läbiviimist. “ELi liikmesriikidel tuleks aga hiljemalt kevadeks ratifitseerida Ukrainaga sõlmitud assotsiatsioonileping, et see saaks jõustuda. Samuti on oluline hoida Ukrainale avatuna Euroopa perspektiiv,” sõnas ta.

Oma sõnavõtus rõhutas Paet vajadust aidata Ukraina konflikti tõttu kannatavaid inimesi. “Sajad tuhanded lapsed ei saa Ida-Ukrainas käia koolis, üle 600 000 inimese on sisepõgenikud ja inimesed hukkuvad ka praeguse vaherahu ajal. EL saab siin suurendada humanitaarabi ning jätkuvalt keskenduda kriisi poliitilise lahenduse leidmisele. Venemaa-vastaste sanktsioonide muutmisest ei ole midagi rääkida enne, kui sanktsioonide kehtestamise põhjused pole ära langenud,” ütles ta.

Lisainfo:
urmas.paet@europarl.europa.eu
www.urmaspaet.eu

The post Massilised vaherahu rikkumised Ida-Ukrainas võivad viia sõjategevuse uuele aktiviseerumisele appeared first on Urmas Paet.