Enamikelt Eesti televaatajatelt võetakse raha Vene telekanalite jaoks ilma, et inimesed seda ise otseselt teadvustaksidki. Seega maksame ise kinni ka siin edastatava propaganda ja avaliku arvamuse mõjutustegevuse. Nimelt on mitmed Vene telekanalid nagu Pervõi Baltiiski Kanal (PBK), NTV-Mir, RTR-Planeta ja Ren TV Estonia Eesti teleoperaatorite Telia, STV ja TVPlay Home (Viasat) põhipakettides, kes maksavad neile aastas hinnanguliselt 2,7-3 miljonot eurot Eesti televaatajatelt kogutud litsentsitasu. See raha korjatakse niisiis kokku Eesti televaatajatelt. Seega liigub mitu miljonit Eesti inimeste poolt makstud eurot Vene telekanalitele, mida pole põhjust kahtlustada objektiivses ajakirjanduses.

Selle olukorraga ei saa leppida, et ühelt poolt on Eesti hädas Vene propagandaga ja samas võetakse Eesti inimestelt raha ka näiteks Vene riiklike uudiste ja kommentaaride edastamise eest Eestis. Kuidagi skisofreeniline olukord, mida peaksid ülalpool nimetatud operaatorid lahendama ja oma põhipaketid ümber tegema. Televaatajad ise ei saa praegu suuresti midagi teha, sest need kanalid on põhipakettide osa, millest inimene ise ei saa loobuda.

Kui teleoperaatorid neid kanaleid hirmsasti levitada soovivad, siis peaksid need olema valikkanalite hulgas, mida inimene saab ise juurde osta. See on kummaline, et kui nimetatud Vene kanalid koos vastava sisuga on põhipakettides, siis suurem osa Euroopa riikide kanalitest on nn lisakanalid, mille eest tuleb eraldi maksta. On need näiteks Soome, Rootsi, Prantsuse või Saksa kanalid. Tahad vaadata – maksad eraldi.

Tegemist on tegelikult laiema probleemiga, kus propagandat ja avaliku arvamuse mõjutamist ei taheta ära tunda ja sellega tegelda. Pigem aidatakse selle levikule ärihuvidest lähtuvalt hoopis kaasa.

Demokraatliku läänemaailma ja Venemaa suhted on väga pingelised ning Venemaa üritab järjekindlalt Euroopa avalikku arvamust enda kasuks ning Euroopa koostöö nõrgestamiseks mõjutada. Selleks levitatakse inglis- ja prantsuskeelset Russia Today telekanalit, mida saab vaadata näiteks pea kõigis Euroopa hotellides, ka agentuuri Sputniku toodangut jne. Uudised, hinnangud ja kommentaarid on segi ja suunatud Euroopa seesmise koostöö lõhkumisele. Venemaa teeb seda, sest suhted demokraatliku läänega on halvad. Euroopa peaks ennast aga selliste mõjude eest kaitsma. Ometi oma suures naiivsuses ta seda piisavalt ei tee. Üks näide on siin ka Eesti telepakettides toimuv, kus sõnumi ja hoiakute levitamise eest maksavad Eesti televaatajad Vene telekanalitele aastas mitu miljonit eurot veel pealegi. Venemaa-poolsetel avaliku arvamuse mõjutajatel jääb üle vaid pihku itsitada ja eurooplaste naiivsusest rõõmu tunda.

The post Naiivsus on oluline abimees Vene mõjutustegevusele appeared first on Urmas Paet.

Esitlesin Euroopa Parlamendi väliskomisjonis Boris Nemtsovi kandidatuuri Sahharovi auhinnale. Kandidatuuri esitas Euroopa Parlamendi liberaalide ehk ALDE fraktsioon.

Nemtsov väärib postuumselt Sahharovi auhinda, sest võitles rahumeelse, demokraatliku ja inimõigusi austava Venemaa eest. Opositsiooniliidrina ja inimõiguste aktivistina tegeles Nemtsov korruptsiooni ja poliitilise võimu kuritarvitamise vastase võitlusega.

Boris Nemtsov oli demokraatia eest võitleja, kes mõrvati veebruaris Kremli kõrval mõned nädalad pärast seda kui ta hakkas koostama raportit, mis pidi tõestama Venemaa relvajõudude osalemist Ida-Ukraina konfliktis.

Sahharovi auhinna andmine saadaks ka tugeva signaali Venemaale ning oleks toetus Vene kodanikuühiskonnale, kes võitleb demokraatlike muutuste eest Venemaal. Nemtsovi tapmine oli šokeeriv, suurendas hirmuõhkkonda ühiskonnas ning näitas, kuivõrd vaenulik õhkkond valitseb kõikide võimukriitiliste inimeste suhtes. Auhinna andmisega saaksime näidata, et me ei unusta Nemtsovi pärandit ning aitaksime toetada sealset vähest kodanikuühiskonda.

Kui Sahharovi auhind antaks postuumselt Boris Nemtsovile, siis toetuse saaks Nemtsovi Sihtasutus, mille hiljuti lõi tema tütar ning mille eesmärk on toetada Vene kodanikuühiskonda võitluses rahumeelse ja demokraatliku Venemaa eest.

Euroopa Parlament tunnustab Sahharovi auhinnaga isikuid, kes on väljapaistval moel aidanud kaasa võitlusele inimõiguste eest. Auhinda antakse välja 1988. aastast.

The post Boris Nemtsovi kandidatuuri esitlemisest Sahharovi auhinnale Euroopa Parlamendis appeared first on Urmas Paet.

Tegin koos teiste mõttekaaslastest Euroopa Parlamendi liikmete Hans van Baaleni, Petras Austreviciuse, Kaja Kallase ja Norica Nicolaiga ettepaneku anda veebruaris tapetud Venemaa opositsiooniliidrile Boris Nemtsovile postuumselt Sahharovi auhind.

Auhind läheks Boris Nemtsovi Sihtasutusele, mille hiljuti lõi tema tütar ning mille eesmärk on toetada Vene kodanikuühiskonda võitluses rahumeelse ja demokraatliku Venemaa eest.

Boris Nemtsovile Sahharovi auhinna andmine saadaks tugeva signaali Venemaale ning oleks toetus kõikidele Vene kodanikuaktivistidele, kes võitlevad demokraatlike muutuste eest Venemaal. Nemtsovi tapmine oli šokeeriv, suurendas hirmuõhkkonda ühiskonnas ning näitas, kuivõrd vaenulik õhkkond valitseb kõikide võimukriitiliste inimeste suhtes. Auhinna andmisega saaksime näidata, et me ei unusta Nemtsovi pärandit ning aitaksime toetada sealset vähest kodanikuühiskonda.

Euroopa Parlament tunnustab Sahharovi auhinnaga isikuid, kes on väljapaistval moel aidanud kaasa võitlusele inimõiguste eest. Auhinda antakse välja 1988. aastast.

The post Ettepanek esitada Boris Nemtsov postuumselt Sahharovi auhinna kandidaadiks appeared first on Urmas Paet.

Venemaa opositsiooniliidri Boris Nemtsovi tapmisest on möödas napp öö, kuid Nemtsovi tapmispaik Moskva kremli vahetus läheduses on kaetud lilledega ning inimesi liigub järjest juurde.

Opositsioonijuhtide elu on Venemaal olnud keeruline ja ohtlik, pidevas kinnivõtmishirmus, kuid opositsioonijuhi tapmine on siiski šokk. Hoolimata kõigest on šokeeriv, et riigis on õhkkond ja keskkond, kus võimukriitilise poliitiku tapmine on mõeldav ja teostatav. Teostatav mõne sammu kaugusel Venemaa võimukeskusest kremlist.

Nemtsovi tapmine ja selle võimalikkus mõjutab ka neid venelasi, kes tema poliitilisi vaateid ei jaganud ja kellele ta kriitika ei meeldinud, rääkimata sellest osast Vene ühiskonnast, kellele ta oli väheseid allesjäänud lootusi demokraatlikeks muutusteks. Nemtsovi üks selgelt väljendatud hoiakuid oli, et “armastan Venemaad ja tahan talle parimat”.

Nemtsovi tapmine võib endaga Vene ühiskonnas kaasa tuua lootuse kaotuse, et demokraatlikud muutused on võimalikud ning hirmu kasvu. Nemtsov tapeti vahetult enne homseks kavandatud demonstratsiooni, mis muuhulgas oli suunatud sõja vastu Ukrainas. Nemtsov oli üks väheseid Vene avaliku elu tegelasi, kes kritiseeris häälekalt Krimmi annekteerimist ja Ida-Ukraina vägivalda. Veel paar tundi enne tapmist esines Nemtsov Ehho Moskvõ raadioeetris ja kutsus inimesi demonstratsioonile, samuti saatis oma viimased tviidid.

Nemtsovi tapmine šokeeris ka maailma. Sõda Ukrainas oli Venemaa kuvandid niigi tugevalt kahjustanud, kuid opositsiooniliidri tapmine on midagi nii isiklikku ja traumeerivat, mida tunnetab ka iga välisriigi poliitik ja suur osa ühiskondadest. Üks asi on nn suur poliitika, isegi kui see on vale ja jõhker. Teine asi on rünnak tuntud ühiskonnategelase vastu ja mõrv. See on nii vahetu ja emotsionaalne, et jääb suhtumist Venemaasse mõjutama väga pikaks ajaks. Suhtumist riiki, kus selline mõrv on üldse võimalik.

Nemtsov oli venelaste õiguste eest võitleja Venemaal. Parim, mida praegu loota, on see, et koos temaga ei kao paljude Vene inimeste jaoks lootus lõplikult ning hirmu eesriie ei sulge teadmata ajaks.

The post Boris Nemtsov – “armastan Venemaad ja tahan talle parimat” appeared first on Urmas Paet.